Lühifilm noortelt noortele: vesipiip ei ole parem kui pakk suitsu

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus pole alaealiste komisjon mõjutuvahendina enam kasutusel. Pilt on illustreeriv.
Tulevikus pole alaealiste komisjon mõjutuvahendina enam kasutusel. Pilt on illustreeriv. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Kolm tudengit said HELP-kampaania raames valmis noortelt noortele põhimõttel valminud lühifilmi vesipiibu laastavatest mõjudest.

Tervisedenduse tudengite Heli Temperi, Kaisa Kaski ja Kristiina Kikajoone initsiatiivil valminud neljaminutiline lühifilm on mõeldud näitamiseks koolides ning sellele järgneb diskussioonivormis töötuba õpilastega.

Heli Temper rääkis Postimees.ee´le, et nende eesmärk ei olnud filmiga kedagi šokeerida, aga kuna paljud noored peavad vesipiipu täiesti ohutuks alternatiiviks suitsetamisele, tahtsid nad selle ja veel mõned teisedki müüdid murda.

«Olukord on ikka täiesti nutune - osad usuvad tõsimeeli, et vesipiip on lausa tervislik. Nad arvavad, et tõmbavad endale veeauru sisse ja on õnnelikud, et see pole kahjulik,» tõdes Temper.

Lisaks vesipiibul kasutavad põhi- ja keskkooli õpilased tema sõnul palju ka huuletubakat. «Kui käisime Lõuna-Eesti koolides oma filmi tutvustamas, oli kohe näha, kellel oli huulealune punnis,» märkis Temper.

Terviseeksperdi Andrus Lipandi sõnul tõmmatakse vesipiibu seansil sisse palju suurem suitsukogus kui tavasigareti suitsetamisel: kui sigaretisuitsetaja tõmbab 5-7 minuti jooksul tavaliselt 8-12 mahvi ja hingab sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu, siis vesipiibutaja teeb tavaseansil 50-200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu. «Seega võib vesipiibutaja ühel seansil sisse hingata mahuliselt rohkem kui 100 sigareti suitsu,» nentis ta.

Pille Vaher Euroopa Komisjoni Eesti esindusest märkis, et tubakast tingitud haigustesse sureb Euroopas igal aastal üle poole miljoni inimese.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel aga kulub riigil suitsetamisest kas otseselt või kaudselt tingitud tervisehäirete raviks igal aastal umbes miljard krooni.

Euroopa Komisjoni kampaania «HELP – Elagem tubakata» on üks suurimaid rahvatervisega seotud kampaaniaid Euroopas. Tänavu lõpule jõudev kampaania on kuue tegevusaasta jooksul jõudnud miljonite noorteni üle Euroopa läbi interneti interaktiivse kodulehe, mis sisaldab ka mänge, mobiili- ja e-posti tuge suitsetamisest loobumisel, multikasarja Helpers ning reklaame.

Lisaks käis kampaania raames organismis sisalduvat CO-taset mõõtmas koguni enam kui 21 500 eestimaalast, neist enamik noored. CO ehk vingugaas on sigaretisuitsu üks mürgisemaid koostisosi, mida hingavad sisse kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad nende ümber ning CO-testi tulemused näitavad, mil määral suitsetamine – aktiivne või passiivne – on organismi mõjutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles