Uurijad oletavad loomkatsete põhjal, et ka naistel põhjustab laste saamine püsivaid muutusi ajus ja selle reageerimisvõimes hormoonidele.
Eesti juurtega neuroteadlane: emadus muudab aju püsivalt
10. juuni 2015, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu põhiautor on Kanadas British Columbia ülikooli juures töötav dr Liisa Galea, kelle ema oli eestlanna, kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Postmenopaus on seotud kognitiivse allakäigu ja Alzheimeri tõppe haigestumisega. Hormoonasendusravi östrogeenidega on kasutatud kognitiivse allakäigu pidurdamiseks, kuid selle tõhusus on olnud erinev. Rottidel läbi viidud katses võrreldi, kuidas poeginud ja mittepoeginud emaste rottide ajud reageerivad östrogeenidele.
Antud uuringus kasutati poeginud ja mittepoeginud emaseid rotte; osadel eemaldati munasarjad, et vallanduks menopaus, teistel jäeti munasarjad alles. Rotid said hormoonravi östradiooli või östrooniga. Mälu ja mõtlemise uurimiseks kasutati spetsiaalseid labürinte ja mäluteste. Lisaks uuriti rottide hipokampuseid - ajupiirkonda, mis mängib tähtsat rolli mälu ja ruumitaju osas.
Leiti, et noortel viljakatel rottidel suurendasid mõlemad naissuguhormoonid hipokampuses uute närvirakkude teket. Noortel rottidel parandas östradiooli, aga mitte östrooni kasutamine ruumilist orienteerumist. Mittepoeginud rottidel östroon parandas õppimisvõimet, samavanustel poeginud rottidel aga halvendas.
Uurijad oletavad nende loomkatsete põhjal, et ka naistel põhjustab laste saamine püsivaid muutusi ajus ja selle reageerimisvõimes hormoonidele. Tulevikus võib postmenopausis naistele hormoonasendusravi määramisel arvesse võtta, kas naine on varem sünnitanud või ei ole.