Miks laps ei taha enam joonistada?

Miia Kiivit «Tsirkuselava». Paljudele lastele meeldib rohkem joonistada, kui tulemuseks on ruumiline või liikuv pilt. Foto: Miia Kiivit

Enamik väikesi lapsi joonistab meeleldi, kuid teatud vanuses muutub osa neist enesekriitiliseks ja huvi kujutava eneseväljenduse vastu väheneb. Miks hakkab laps oma kunstitöödest halvasti arvama ja miks ta ei taha enam joonistada?

Lapsevanemate ja kunstiõpetajate huvi probleemi vastu näitab, et küsimus on asjakohane – olen seda märganud oma kolmekümneaastase pedagoogistaaži jooksul nendega vesteldes. Perekooli foorumist võib leida lapsevanemate kurtmist, et laps, kellele enne kooli meeldis väga joonistada, kelle pildid olid andekad ja omapärased, on nüüd veendunud, et tema ei oska üldse joonistada ega taha seda enam teha.

Tihti süüdistatakse lapse enesekriitilisuse kasvus õpetajaid. Tiia Laak põhjendab raamatus «Laste joonistused» laste huvi vähenemist just täiskasvanud juhendajate kohatute meetoditega, mis ei arvesta lapse üldist kognitiivset arengut. Laagi raamatut peaks lugema iga kunstiõpetaja.