Põhjus, miks tasub süüa pool peotäit pähkleid päevas

FOTO: SCANPIX

Pähklite söömist on seostatud parema kognitiivse funktsiooni, vähenenud Alzheimeri riski ja parema südametervisega, kuid nüüd leidsid teadlased, et pähklite söömine alandab ka üldist surma- ning krooniliste haiguste väljakujunemise riski.

Ajakirjas International Journal of Epidemiology avaldatud uuringu raames võtsid teadlased vaatluse alla Hollandi kohortuuringu andmed, mis hõlmasid umbes 120 000 55-69-aastast meest ja naist alates aastast 1986 kuni praeguseni välja, kirjutab Medical Daily.

Teadlasi huvitas see, kui tihti ning kui suures koguses vaatlusalused sõid puu otsas kasvavaid pähkleid, maapähkleid ja maapähklivõid.

Uuringu juht, epidemioloog professor Piet van den Brandt ütles, et uuringu raames võis täheldada märkimisväärselt madalamat suremust juba siis, kui pähkleid või maapähkleid tarbiti 15 grammi jagu päevas, mis teeb umbes pool peotäit.

Ta lisas, et suurem kogus pähkleid ei olnud seotud veel suurema surmariski vähenemisega ning seda tõika toetab ka varasemate uuringute metaanalüüs, mille puhul ilmnes nii vähki kui ka hingamisteede haigustesse suremuse puhul samasugune muster.

Samuti selgus uuringust, et maapähklite söömine on parem kui maapähklivõi söömine, sest viimane sisaldab ohtralt soola ja taimeõlisid, mis võivad pähklitest endist saadava kasu ära nullida. Seetõttu ei täheldatudki maapähklivõi söömise puhul surmariski vähenemist, küll aga täheldati seda puhaste maapähklite sööjate puhul.

Pähklid sisaldavad kiudaineid, valku, mineraale, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid ja antioksüdante, mis teeb neist väga tervisliku vahepala.

Epidemioloogilised uuringud on seostanud pähklite tarbimist südame isheemiatõve, sapikivide ja diabeedi väiksema esinemissagedusega, samuti on uuringud näidanud, et pähklid alandavad kolesterooli.

Kuid kõnealuse uuringu puhul on tegemist esmakordse uuringuga, mis näitab, et pähklite söömisest saadav kasu on tegelikult niivõrd suur ja kõikehõlmav.

Tagasi üles