Trennijärgset peavalu ei tohi tähelepanuta jätta

Foto: SCANPIX

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnul võib trennijärgne tugev peavalu viidata kõrgenenud vererõhule ning seetõttu ei tohi seda kindlasti tähelepanu jätta.

Ta selgitas, et ka sportlasel läheb füüsilise koormuse ajal vererõhk väga kõrgele, aga kui organism on sellega harjunud, siis sellest ei juhtu mitte midagi halba. «Kui veresooned on elastsed, siis ka midagi ei juhtu, aga kui veresooned on juba jäigastunud või lupjunud, siis võib juhtuda, et tekivad rebendid ja verevalumid. Kui on veresoone lõhkemine, siis sellega kaasneb ülitugev peavalu,» rääkis Viigimaa.

Inimesel, kes regulaarselt ei treeni ning saab ühekordselt suure füüsilise koormuse või pingutab üle – näiteks peab ühtäkki midagi rasket tõstma või autot lükkama – , võib aga tekkida peavalu lihtsalt vererõhutõusust endast.

«Tavaliselt need peavalud tekivad, kui on vererõhk üle 160 või isegi üle 180. Võib juhtuda, et kui inimene on olnud madala rõhuga ja mingil põhjusel tekib tal vererõhk 140-150, siis tal tekib ka peavalu,» rääkis kardioloog.

«Sageli patsiendid kirjeldavad, et kõrvades tekib justkui veduri surin. See võib olla ülitugev valuaisting, aga võib olla ka lihtsalt tuim ja pressiv valu. Just praegu astus kabinetist välja üks keskealine mees, kes oli olnud kuskil mägimatkal, kus järsku tundis peas surumistunnet ja tekkisid tasakaaluhäired. Ja siis selgus, et tal oli vererõhk oli üle 200, aga enne polnud määranud ega teadnud midagi,» rääkis ta.

Viigimaa sõnul võib peavalu taga peituv kõrgenenud vererõhk olla mõnel juhul omakorda mõne muu tervisehäda tagajärjeks ning sel juhul on äärmiselt oluline algpõhjus välja selgitada. Näiteks võib tegu olla neerukahjustuse või kilpnäärmehaigusega. «Sekundaarne (teisene) hüpertensioon võib tekkida vahel ka päris noorel inimesel, kellel võib olla füüsiliselt päris hea võimekus,» lisas ta.

Samuti rääkis arst, et kui vererõhuhaigus areneb tasapisi, võib juhtuda, et inimene tunneb ennast hästi ka siis, kui tema vererõhk on 160. «Aga tegelikult veresooned paksenevad ja tekivad kõiksugused võimalused ateroskleroosi, isheemiliste hoogude ja ka insuldi tekkeks.»

Kardioloog tõdes, et valu on üks hea alarmeeriv asi, mille tõttu inimene arsti juurde läheb. «Ühelt poolt on hea, et ta üldse läheb, enne kui midagi väga tõsist juhtub, aga teiselt poolt seda peaks juba palju varem tegema, et sellised peavalud ei hakkakski üldse tekkima. Sest selleks ajaks, kui selline veduri surin või kehalisel või vaimsel koormusel peavalu tekib, on tavaliselt vererõhuhaigus arenenud võib-olla kümme või kakskümmend aastat, see ei ole enam täna või eile tekkinud,» rääkis Viigimaa.

Peavalu võib põhjustada ka madal vererõhk, ent tekkemehhanismid on teised ja ka oht tervisele laiemalt puudub. «Positiivne on see, et võrreldes kõrge vererõhuga seal ei ole arterite kahjustumise võimalust, ta ei tekita arterite rebendeid ega eluohtlikku seisundit, aga see võib olla lihtsalt ebameeldiv, segab igapäevast elu ja tegevust. Ja pigem ei ole see valu, vaid pea paksuse tunne.»

Madalast vererõhust tingitud peavalu esineb tohtri sõnul rohkem noorematel naistel ja nad tunnevad ennast seejuures väga halvasti ja uimaselt. Selline seisund võib olla pärilik, kuid läheb sageli vanuse lisandudes mööda.

Vaevuste leevendamiseks soovitab Viigimaa rohkem liikuda, korralikult puhata, vältida suitsetamist ning juua hommikuti kohvi või teed.