/nginx/o/2010/05/31/377294t1h466f.jpg)
Saja pronksiajal Euroopas ja Aasias elanud inimese pärilikkusaine järjestamine viitab, et laktoosi lagundamise võimalikuks teinud geenialleelid hakkasid eurooplaste seas laiemalt levima kolme kuni viie tuhande aasta eest.
Piimataluvus hakkas Euroopas levima pronksiajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopenhaageni ülikooli evolutsioonibioloog Eske Willerslev leidis rahvusvaheliste partneritega 5000-3000 aasta elanud 101 inimese säilmetest eraldatud DNA järjestamise põhjal, et valdav enamik tänapäeval nähtavast geneetilisest mitmekesisusest kujunes välja pronksiajal, kirjutab ERRi teadusportaal.
Genoomide analüüsimisel paistis eriliselt silma laktoosi lagundamise võimalikuks muutnud geenialleeli levik. Enamik maailma elanikkonnast ei suuda laktoositalumatuse tõttu tänapäevani ilma kõhuprobleemideta piima juua ning sama võis öelda ka pronksiaja eurooplaste kohta.
Laktoosi lagundamise võime andnud geenialleeli võis sagedamini näha hoopis Ida-Euroopa lauskmaa steppides elanud inimeste genoomis.