Sajaprotsendiliselt ohutut päevitust pole olemas. Päikesekiirguse negatiivsete mõjude kartuses pole vaja siiski nelja seina vahele sulguda, sest enda kaitsmiseks saab palju ära teha. Nõu annab Apotheka proviisor Liisi Rammo.
Sisuturundus
Apteeker annab nõu: nipid, kuidas ohutult päevitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suve saabumine on siinsetel laiuskraadidel kui kaua oodatud suursündmus: ühed seavad sammud otsejoones randa, et ruttu pruun jume saada, teised rassivad tunde aias, et igast päikeseküllasest päevast viimast võtta. Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme. Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö. Kuigi enamiku täiskasvanud inimese ööpäevas vaja minevast D-vitamiinist saadakse toiduga, on kasulik olla päikese käes iga päev 30 minutit.
UV-kiirguse toime
Päikesekiirgus jaotatakse niiöelda nähtavaks valguseks ja UV-kiirguseks. UV-kiirgust saab omakorda jagada kolmeks.
- Pikalaineline ehk UVA-kiirgus, mille toimel nahk päevitub, kuid mis tungib sügavamale nahka, võib tekitada ülitundlikkust ning põhjustab naha enneaegset vananemist.
- Keskmise lainepikkusega ehk UVB-kiirgus, mille toimel tekib nahas D-vitamiin, kuid samas on see päikesepõletuse peasüüdlane ja põhjustab naha enneaegset vananemist.
- Lühilaineline ehk UVC-kiirgus, mis ei jõua Maad ümbritseva osoonikihi tõttu maapinnani, kuid millega puututakse kokku solaariumis.
Kõigil UV-kiirguse liikidel on nahavähki põhjustav toime
Kaitse päikese eest
Päikesekiirguse negatiivsete mõjude kartuses pole vaja siiski nelja seina vahele sulguda, sest enda kaitsmiseks saab palju ära teha, näiteks:
- vältida keskpäevast päikest, kuna päikesekiirgus on siis kõige tugevam;
- jälgida UV-indeksit ja kui see on üle kuue, hoiduda pikalt päikese käes peesitamisest;
- kanda keha katvat riietust ja kindlasti ka laia äärega peakatet, mis pakub kaitset silmadele, näole, kõrvadele ja kaelale;
- kasutada vähemalt kaitsefaktoriga SPF 15 päikesekaitsekreemi;
- kanda korralikke päikeseprille, mis peavad kinni nii UVA- kui ka UVB-kiirgust.
Sobiv päikesekaitsevahend
Läbinisti ohutult ei ole võimalik päevitada. Kes ei suuda siiski kuidagi päikesekummardamisest loobuda, peaks oma nahka päevitamiseks ette valmistada. Kaaluda võiks beeta-karoteeni ning A- ja E-vitamiini võtmist – beeta-karoteen
on vitamiin A looduslik eelkäija, millest inimorganismis moodustub A-vitamiin. A- ja E-vitamiinid kaitsevad mõlemad rakke oksüdatiivse stressi eest, mille üks põhjustajaid on UV kiirgus. Peale selle aitab A-vitamiin kaasa naharakkude ja epiteelkoe moodustumisele.
Vitamiine, mis soodustavad ühtlase päevituse teket, tuleb hakata kasutama umbes paar nädalat enne päevitamist.
Pikemalt päikese käes viibides tuleb kasutada päikesekaitsevahendit. Apteegis on müügil päikesekaitsekreemid, -geelid ja –emulsioonid.
Nendes sisalduvad toimeained kas neelavad või blokeerivad UV kiiri. UV kiiri neelavaid aineid (näiteks paraaminobensoehapet) sisaldavaid päikesekaitsevahendeid kutsutakse keemilisteks blokaatoriteks, UV kiiri hajutavaid või peegeldavaid aineid (näiteks titaandioksiidi) sisaldavaid füüsikalisteks blokaatoriteks. Päikesekaitsekreemi tõhusust väljendab kaitsefaktor (SPF), mis näitab, kui palju saab inimene päikese käes viibida ilma, et tal tekiks nahapunetust. Näiteks põhjamaa inimene võib viibida põletust kartmata kaitseta päikese käes 10–20 minutit, aga kui ta kasutab päikesekaitsekreemi faktoriga SPF 15, võib ta seda aega pikendada vähemalt 2,5 tunnini.
Päiksekaitsevahendi pudelilt tasub otsida ka märgiseid UVA ja UVB, mis on laia toimespektriga toodetel.
Päikesekaitsevahend tuleb nahale kanda 20–30 minutit enne päikese kätte minekut ning sellega ei tohi koonerdada. Täiskasvanud inimene peab korraga nahale kandma 30–40 grammi vahendit. Päikesekaitsevahendit peab päeva jooksul uuendama, eriti pärast ujumist või higistamist. Selleks, et aru saada, millal on vaja lisada kaitsekreemi või hoopistükkis päikese käest ära minna, on leiutatud uudsed Smartsun-i käepaelad.
Lapsed ja päike
Eriliselt tuleb kaitsta laste õrna nahka. Lapsed peavad päikese käes kandma nahka katvat riietust ja mütsi ning päikesele avatud kehaosadel tuleb kasutada päikesekaitsekreemi, mis on vähemalt faktoriga 30. Mugav on kasutada näiteks BioNike pihustiga päevituspiimasid beebidele SPF 50+ ja 30, mis sobivad imikute ja ka täiskasvanute kaitseks.
Alla 6 kuu vanustele lastele päikesekaitsekreemid ei sobi. Kuna nende nahk on eriti õrn, tuleb pisematega päikese käes viibimisse suhtuda erilise ettevaatusega.
Ülitundlikkus ja pigmendilaigud
Naha ülitundlikkust päikesevalgusele võivad põhjustada mitmesugused keemilised ained, ka ravimid. Selle juures eristatakse päikesepõletust meenutavat fototoksilist reaktsiooni ja sügeleva lööbena väljenduvat päikeseallergiat. Ravimite tarvitajad peavad lugema ravimi infolehte ja vajadusel pidama nõu perearsti või apteekriga, et vältida nahareaktsioonide teket. Ülitundlikkuse vältimiseks tuleb tekitajast hoiduda, aga kui see pole võimalik, peab kasutama laia toimespektriga päikesekaitsekreemi.
Suvisel ajal võivad muret valmistada ka pigmendilaigud. Need on tugevamalt pigmenteerunud ebakorrapäraste äärtega laigud, mis esinevad kõige sagedamini näol. Umbes 90 protsenti nende all kannatajatest on naised. Pigmendilaikude teket võivad soodustada rasedus, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja päikesekiirgus. Pigmendilaikude täpset tekkemehhanismi ei teata, kuid arvatakse, et neid põhjustavad üliaktiivsed melanotsüüdid, mis hakkavad UV-kiirguse toimel suures hulgas melaniini tootma. Pigmendilaikudest hoidumiseks tuleb kasutada laia toimespektriga päikesekaitsevahendit, kanda laia äärega kübarat ja katvat riietust. Apteegist leiab ka SPF 50 päikesekaitsepulki, mida on mugav kanda päikesekartlikumatele piirkondadele, kuhu ka pigmendilaugud tõenäolisemalt tekivad – põsesarnadele, huulte ümbrusesse, ninale, kõrvalestadele. Sellistest päikesekaitsepulki pakub näiteks Vichy, Bionike ning mitmed teised.
Päikese eest soovitatakse kaitsta ka värskeid arme, et nende pigment ei muutuks. Selleks sobivad samuti SPF 50 päikesekaitsepulgad.
Spetsiaalne dekoratiivkosmeetika
Üks hea nipp on kaitsta end ka spetsiaalse dekoratiivkosmeetika abil. Näiteks on Apothekas müügil Avene Sun kompaktpuuderkreem SPF 50 ning Bionike Defence Color kompaktjumestuskreem SPF 20, mis varjavad nahavigu ning ka ebaühtlast pigmentatsiooni ja punetust, kaitstes seejuures siiski tänu kõrgele toimespektrile nahka päikese eest. Sarnaseid toonivaid ning samaaegselt päikesekaitset pakkuvaid tooteid on veelgi, näiteks Avene Sun tooniv päikesekaitsekreem ja Bionike Defence Color jumestuskreemid ning paljud teised.
Abi päikesepõletuse vastu
Kui päikesega on siiski liialdatud ja tekkinud on päikesepõletus, tuleb esimese asjana varju otsida ja asuda nahka jahutama, et peatada põletuse süvenemine. Naha jahutamiseks sobivad jahedad mähised, näiteks jaheda veega niisutatud käterätt. Suvises koduapteegis peaks olema põletusvastaseid või aaloeekstrakti sisaldavaid geele – näiteks Burnshield hydrogel, Burnjel, Aloe vera geel, Australian Gold päevitusjärgne geel aaloega, Babe aaloegeel, mis toovad nahale leevendust. Kui nahk valutab, võib võtta valuvaigistit, sobivad nii paratsetamool kui ka ibuprofeen. Pärast ägeda faasi möödumist tuleb nahka niisutada suure veesisaldusega kreemide ja geelidega.
Sobivat päiksekaitsevahendit aitab leida nahadiagnostika, mida saab teha valitud Apotheka apteekides. Sellel protseduuril mõõdetakse ka naha pigmentatsiooni ehk melaniinisisaldust. Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päikesekaitsetoote.
Nahadiagnostika on Apotheka kliendile tasuta – kliendiks võib tasuta registreeruda apteegis või veebilehel apotheka.ee.