Eestimaalased suhtuvad gripi ennetamisse ükskõikselt

Gripi vaktsiin. Foto: Reuters/ScanPix

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari sõnul on Eesti elanikkond tervikuna gripi vastu kaitsmise suhtes väga ükskõikne.

Uuringufirma Klaster tehtud gripihoiakute uuringust selgus, et gripi vastu kavatseb end sel sügisel vaktsineerida vaid kolm protsenti elanikkonnast, 68 protsenti eestimaalastest aga ei plaani seda teha.

Vaktsineerimise peale pole mõelnud 29 protsenti vastanuist. «Rohkem mõtlevad gripi vastu vaktsineerimise peale naised ja suurema sissetulekuga inimesed, aga ka need, kes gripihooaega kardavad ning need, kes ise sagedamini haigestuvad, kes ise teavad seda, et nende tervis on nõrgem,» tutvustas Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri uuringu tulemusi.

Miks aga nii suur hulk inimesi ei usu vaktsiini toimesse? Saluri hinnangul ei ole inimesed endale selgeks teinud, et gripi vaktsiin kaitseb vaid gripi vastu. «Talvel ringleb veel terve hulk viirusi ja selle eest gripivaktsiin ei kaitse,» lisas ta.

Pea pooled vaktsiinist loobujaist (42 protsenti) arvas, et vaktsiin ei aita haigestumist ära hoida. See on ka peamine põhjus, miks on otsustatud end mitte vaktsineerida. Üks neljandik on aga põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu. Viiendik vastanuist arvas, et vaktsineerimine on tervisele ohtlik ning et see on ka liiga kallis. Hooajalise gripi vaktsiin maksab ligikaudu 150 krooni, uue gripi vaktsiini saab teha perearsti juures tasuta.

Rohkem kui kaks kolmandikku (70 protsenti) elanikkonnast ei karda või pigem ei karda lähenevat gripihooaega,12 protsenti kardab natuke või väga. Teistest veidi enam kardavad grippi vanemad inimesed.

Pooled eestimaalased ei haigestu enda hinnangul tavaliselt sügis-talvisel perioodil kordagi, teine pool haigestub harilikult vähemalt korra. Nooremad ja madalama sissetulekuga inimesed haigestuvad võrreldes teistega veidi rohkem. «Tegelikult näitavad ka meie iganädalased ülevaated, et vähemalt pooled haigestunutest on lapsed,» selgitas Saluri.

Kõige populaarsemad moodused gripi vältimiseks on sagedane käte pesemine (pooled vastanuist), küüslaugu söömine (38 protsenti) ja haigetega kokkupuute vältimine (34 protsenti). Veidi üle neljandiku inimestest (28 protsenti) ei kavatse aga gripist hoidumiseks mitte midagi ette võtta. Küüslauku eelistavad süüa pigem vanemaealised. Enamik inimesi ravib grippi ja külmetushaigusi toetudes isiklikele kogemustele haigustega, alla poole elanikkonnast pöördub gripi või külmetushaiguste puhul perearsti poole.

Iiris Saluri sõnul polnud uuringu tulemustes midagi üllatuslikku. «Oleks olnud meeldiv üllatus, kui me oleksime saanud teada, et inimesed eelmisest hooajast õppinuna on valmis ennast rohkem vaktsineerima. Eelmise hooaja 21-st gripisurmast mitte ükski ei olnud vaktsineeritud, seejuures pooled neist oleksid saanud ennast vaktsineerida, sest vaktsiin oli siis juba kättesaadav. Ja kõik nad kuulusid riskirühma,» rääkis Saluri.

Terviseameti andmeil on alanud gripihooaja eel eelmisel hooajal ringlema hakanud uuele gripiviirusele A(H1N1) vastuvõtlikud ligikaudu 78 protsenti elanikest. Vaktsineeritud on selle viiruse tüve vastu vaid 2,6 protsenti inimestest, sealhulgas riskirühma kuuluvatest inimestest veidi üle 13 protsendi. Põdemisjärgse immuunsuse on saanud hinnanguliselt 9,5 protsenti inimestest. Lisaks võib Saluri sõnul hinnata, et immuunsus võib olla ka teatud vanemaealiste kontingendil, kes on sarnase tüvega gripiviirusega elujooksul kokku puutunud.

Terviseameti poolt tellitud uuring viidi läbi 16.-20. septembrini 2010. Küsimustele vastas 1003 inimest.