Kui praegu saavad tervisekeskuste toetusi taotleda kohalikud omavalitsused, haiglad ja üldarstiabi või õendusabi teenuse osutajad, siis riigikantselei palub analüüsida võimalust määrata ainsaks tervisekeskuste toetuse taotlejaks 100-protsendiliselt riigile kuuluva ettevõtte Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
Riigikantselei: tervisekeskuste toetust võiks taotleda ainult RKAS
Riigikantselei leiab, et esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise eelnõus toodud toetuse taotlejate loetelu ja toetuse andmise tingimused seavad ohtu esmatasandi tervishoiuteenuste ja -taristu pikaajalise jätkusuutlikkuse ning kättesaadavuse, kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Arvestades määruse rahalist mahtu ning eesmärki tagada üle-Eestiline kaetus esmatasandi tervisekeskustega ei pea riigikantselei mõistlikuks määruse nõuet osutada loodavates keskustes teenuseid vaid kümme aastat.
Märgitakse, et praeguste tingimuste jõustumisel kaasneb kümne aasta möödumisel oht, et toetuse taotlejad võõrandavad loodud taristu ning katkeb teenuse osutamine tõmbekeskustes. Niivõrd lühikese ajaperioodiga seatakse ohtu teenuse järjepidevus ning ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise efektiivsus.
Eelnõu järgi on toetuse taotlejaks kohalik omavalitsusüksus; üldarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja; iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja; haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja ja eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.
Riigikantselei palub kaaluda taotlejate ringi muutmist selliselt, et oleks tagatud loodava taristu toimimine tervisekeskustena ja teenuste osutamine ka pärast kümne aasta möödumist. Ühe teenuse jätkusuutlikkust tagava võimalusena näeb riigikantselei taotlejate ringi kitsendamist, jättes taotlejateks kohaliku omavalitsusüksuse, iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamise tegevusloa omaja ning haiglavõrgu arengukavasse kuuluva eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja ja eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja.
Lisaks palub riigikantselei põhjalikult analüüsida võimalust jätta eelnõust välja kõik nimetatud taotlejad ning määrata ainsaks toetuse taotlejaks Riigi Kinnisvara.