/nginx/o/2015/06/16/4191037t1hbdf5.jpg)
Eestis ei ole praegu ühtseid tingimusi vere loovutamise sagedusele ja loovutatavale verekogusele kehtestatud, kuid nüüd on kavas uued nõuded täpselt paika panna.
Tallinna ja Tartu doonorid saavad lisavõimaluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna ühtsed nõuded puuduvad, siis seetõttu on erinevates verekeskustes rakendatavad normid erinevad. Näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse kodulehelt leiab soovituse, et mehed võivad verd anda 4–5 korda aastas vähemalt kahekuulise intervalliga ja naised 3–4 korda aastas vähemalt kolmekuulise intervalliga. Samu soovitusi kahe vereannetuse vahele jääva ajaperioodi kohta rakendatakse ka Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses. Samas on Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses nõutav vahe kahe vereandmise vahel vähemalt 60 päeva nii naiste kui meeste puhul.
Uue määruse jõustumisel antakse doonoritele Tallinna ja Tartu verekeskustes õigus sagedamini verd loovutada, pidades silmas, et verd ei tohi loovutada rohkem kui 4–6 korda aastas kahekuulise intervalliga. Verekeskustes, mis otsustavad rakendada Lääne-Niiluse viiruse suhtes NAT uuringut, saab doonor peale määruse jõustumist verd loovutada vahetult peale Lääne-Niiluse viiruse püsiva levikuga piirkonnas viibimist tingimusel, et tema NAT uuringu tulemus on negatiivne.
Verekomponentide valmistusprotsesside revalideerimise sageduse muutmine ühelt korralt aastas mitte harvem kui ühele korrale viie aasta jooksul omab verekeskustele raha ja aega säästvat mõju, sest muudab kuluka protseduuri ebamõistlikult sagedase tegemise kohustuse harvemaks.