Terviseamet: uut ja hullemat gripiviirust sel hooajal ei tule

Eesti Perearstide Seltsi esimees Ruth Kalda näitab gripivaktsiini.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar on kindel, et mõnda uut ja hullemat gripiviirust sel hooajal ei tule, tõenäoliselt hakkab ringlema eelmise hooaja pandeemiline viirus A(H1N1).


«Suure tõenäosusega on elanikkonna hulgas alles ja varjatud kujul ringlemas seesama pandeemiline gripiviirus A(H1N1). See viirus võib lähinädalatel välja ilmud ja nüüd on küsimus, millised on selle viiruse levikuvõimalused edaspidiseks. Selle viiruse levik lähikuudel on ilmselt olemas, ja miks? Selle pärast, et möödunud pandeemilise gripi vastast vaktsineerimise tulemusena suutsime me ära vaktsineerida Eesti elanikkonnast ainult 2,6 protsenti – üks Euroopa Liidu madalamaid näitajaid,» selgitas Kutsar.

«Arvestuslikult põdes meil grippi 9,5 protsenti elanikkonnast. See on tavalisest kõrgem, sest reeglina meil Eestis põeb kuskil 3-5 protsenti kinnitatud grippi. Kolmandaks teguriks, mis võib määrata, milline on elanikkonna vastuvõtlikkus, on kogu Euroopas arvestatav vanemaealiste inimeste võimalik kokkupuutumine eelnevatel aastatel analoogse antigeense struktuuriga viirusega ja eeskätt tulevad arvesse inimesed, kes on sündinud 50. aastate keskpaigast varem. Soomlased tõestasid selle suurepäraselt ära, nad tegid uuringu ja nii see täpselt nende andmetel oli,» lisas epidemioloogianõunik.

Kõik need kolm rühma kokku liites võib Eestis möödunud hooajal valdavalt levinud pandeemilise gripiviiruse vastu omada immuunsust 22 protsenti elanikest. Kutsari sõnul on 78 protsenti elanikkonnast sellesama gripiviiruse vastu jätkuvalt vastuvõtlikud. Võrdlusena vaktsineeriti Rootsis 70 protsenti elanikest ning Soomes ja Norras üle 50 protsendi inimestest.

«Prognoos olenebki sellest, mida see pandeemiline H1N1 gripiviirus otsustab teha. Kui ta otsustab ikkagi intensiivselt edasi ringelda, siis palun väga, väravad on lahti – 78 protsenti on vastuvõtlikud,» rääkis ta. Terviseameti spetsialistid ei taha ennustada, kuidas ja millal viirus välja võib lüüa.

«Teine viirus, mis meil kindlasti ringlema jääb, on B-viirus. See oli möödunud hooajal ja ka kaks aastat tagasi. Suure tõenäosusega püsib ringluses endiselt A-gripi viirus valemiga H3N2. Ärge unustage, H3N2 on oma olemuselt olnud pandeemiline gripiviirus, mis põhjustas suure gripipandeemia 1968. aastal. Ja näete, kuidas üks selline pandeemiline gripiviirus võib edasi ringelda, ja nüüdseks on ta ringelnud üle 40 aasta,» rääkis Kutsar.

«Ameerika ja Inglise gripiuurijate arvamuse kohaselt võib H1N1 gripiviirus käituda sama alatult ja jääda elanikkonna hulka ringlema. Eesti on väike ja kõik meie väravad on lahti,» lisas ta-

Epidemioloogianõuniku sõnul võivad uued gripiviirused, mis kuskil mujal maailmas enne Eestit ringlema hakkavad, väga kiiresti Eestisse sisse tulla, nagu see toimus ka pandeemilise gripiviirusega. «Kui natuke tagasi mõelda, siis esimene pandeemiline gripiviirus diagnoositi Eestis 29. mail ja ta pärines Ameerika Ühendriikidest. Ja kokku toodi sisse kuni kõrghooaja alguseni gripiviirust kümnetest riikidest reisijate poolt,» lisas ta.