/nginx/o/2014/05/15/3033306t1hc539.jpg)
Hiljutine Monashi ülikooli uuring näitas, et selline asi nagu eluohtlik ületreenimine on täiesti olemas – ühe näitena võib tuua 24-tunnise maratoni, mis võib kaasa tuua soolebakterite lekkimise vereringesse ja tagajärjena veremürgituse.
Ületreenimise ohtlik tagajärg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellisel viisil treenimine ei ole enam ebatavaline,» ütles dr. Ricardo Costa ülikooli toitumise ja dietoloogia osakonnast. «Ootejärjekorrad maratonidele, Ironmani triatlonidele ja ultramaratonidele on muutunud normiks ja nende populaarsus kasvab,» vahendab Medical Daily.
Costa ja tema kolleegid võtsid sportlastelt vereproove enne ja pärast 24-tunni maratoni. Uurimismeeskond tahtis kindlaks teha, kui suurt mõju avaldavad äärmuslikud treeningkoormused soolestikuseintele. Kui nad võrdlesid 24-tunni maratoni läbi teinute vereproove kontrollgrupiga, leidsid nad, et pikaajaline treening oli pannud organismis loomulikult esinevad soolebakterid endotoksiinid vereringesse lekkima.
Kui endotoksiinid jõuavad vereringesse, kutsub see esile immuunrakkude põletikulise vastuse, mis on sarnane tõsise infektsiooniga. See põletikuline vastus on palju tugevam, kui kehal tegelikult vaja oleks ning palju tugevam kui see, millega keha hakkama saab. Kui endotoksiine saab liiga palju, võib see lõppeda potentsiaalselt eluohtliku seisundiga – sepsise esilekutsutud süsteemse põletikuga.
Costa ütles, et ekstreemseks võib pidada üle nelja tunni kestvat treeningut ning vastupidavustreeningut mitmel järjestikusel päeval.
«Pea kõigil meie uuringus osalejatel oli veres täpselt samasuguseid markereid nagu patsientidel, kes on sattunud haiglasse sepsisega,» rääkis Costa, lisades, et põhjuseks ongi verre lekkinud endotoksiinid, mis kutsuvad esile immuunrakkude vastureaktsiooni.
Ent kui see kõik on nii hull, miks ei saa siis kõik maratonijooksjad veremürgitust? Sest nad treenivad selleks pidevalt ja hoiavad end vormis. Ka antud uuring näitas, et ultramaratoniks korralikult treeninud sportlastel oli kõrgem interleukiin-10 ehk põletikuvastase valgu tase.
«Kehal on võime adapteeruda ja panna negatiivsetele immuunvastustele pidur peale. Kuid probleeme võib tekkida inimestel, kes ei ole regulaarselt treeninud ning ei ole heas vormis,» selgitas Costa.
Ta soovitas kõigile, kes soovivad ette võtta mõne maratoni või midagi sarnast käia kõigepealt arsti juures ning alustada siis aeglase ja järjepideva treeningprogrammiga. Ühest kuust treenimisest tema sõnul ei piisa.