/nginx/o/2014/10/27/3464637t1h6713.jpg)
Eestlaste hirmud toiduallergia või –talumatuse suhtes on enamjaolt põhjendamatud, selgus tänasel konverentsil «Toiduallergia – hirmud ja tegelikkus», kus tutvustati toiduliidu ja allergialiidu eestvõtmisel läbiviidud uuringu tulemusi.
Toiduallergia hirmud on enamasti põhjendamatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti Allergofood raames läbi viidud uuringus osalesid pea 750 Tartumaal sündinud kahe aasta vanust last. Nendest poolte puhul kahtlustasid lapsevanemad toiduallergiat, kuid vaid 11 protsendil juhtudest leidis see kinnitust.
«See tähendab, et ligikaudu 300 last olid põhjendamatult ilma jäetud osadest toiduainetest,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog-allergoloog Svetlana Sergejeva. «Kogemus näitab, et inimesed diagnoosivad endal ka toidutalumatust pelgalt sisetunde põhjal või tuttavate eeskujul ning hakkavad pidama laktoosi- või gluteenivaba dieeti, mis võib inimese tervist pikaks ajaks kahjustada, sest välditakse organismi toimimiseks vajalikke toitaineid ning tekitatakse seeläbi endale hoopis tõsised terviseprobleemid.»
Uuring viidi läbi kaheaastaste laste seas seetõttu, et immuunsussüsteem areneb välja just selles vanuses ning omab täiskasvanueas mõju tervisele ja vastupanuvõimele välistegurite suhtes.
Projekti eesmärk oli kaardistada, millised on enamlevinu allergeenid Eesti laste seas ning kui suur on allergiliste haiguste esinemissagedus.
Selle tulemusena tõdeti, et eeldused toiduallergia tekkimiseks kaheaastaste laste seas on kasvanud võrreldes 15 aasta taguse uuringuga 3,8-lt protsendilt 5,5-le. Samal ajal pole allergia otsese väljundi ehk atoopilise dermatiidi esinemissagedus kasvanud.
«See on uuringu kontekstis väga oluline tulemus, sest avalikkuses räägitakse väga palju toiduallergiast kui üha kasvavast probleemist – see ei ole põhjendatud,» rõhutas dr. Sergejeva.
Samuti leiti, et kui varasemalt peeti teaduslikult peamisteks allergia põhjustajateks piima ja munavalget, siis nüüd on teaduslikult põhjendatud ka antud vanuses laste testimine munakollase, nisu, kartuli, paprika, tomati, kalade ja porgandi suhtes, sest need võivad põhjustada Eesti väikelastel toiduallergiat suhteliselt sageli.
«Meie elukeskkond, mis on bakteritest liiga puhas ja muudab sestap meie immuunsussüsteemi nõrgemaks, on tinginud järjest suureneva soodumuse toiduallergia tekkeks,» tõdes dr. Sergejeva.
«Palju murettekitavam on siiski, et suur osa inimesi käitub ja elab selliselt nagu neil oleks allergia mõne toiduaine suhtes, mis ei ole aga arsti poolt diagnoositud. Seetõttu oleks oluline kõigil, kes kahtlustavad endal mingit toiduallergiat, tulla ennekõike arsti juurde, kes vajadusel saab ka vajalikke teste teha.»
Enamlevinud sümptomiks toiduallergia puhul on seedesüsteemi häired ja atoopiline dermatiit ehk nahalööve. Toiduallergiat testitakse enamlevinud allergeenide nahatorketestidega, mille puhul on positiivseks tulemuseks naha punetus ja «sõlmeke» torkekoha ümber.
Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul kannavad toidutootjad suurt vastutust inimese heaolu eest pakendi märgistamisel allergeenide osas ning sellesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Euroopa liit on kehtestanud nõude 14 erineva allergeeni märkimiseks toiduaine pakendil.
Projekti raames on edaspidi plaanis veel analüüsida võimalike riskifaktorite mõju toiduallergia tekkimisele. Projekti rahastatakse Euroopa liidu struktuuritoetuste vahenditest.