Surmade arv kasvab rahvastiku vananemise tõttu

Surmade arv on tingitud muuseas rahvastiku vananemisest.

FOTO: SCANPIX

Surmade arv võrreldes eelmise aastaga kasvas pisut, üle poolte surmade tekkepõhjuseks olid vereringeelundite haigused.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 467 surmajuhtu, mida on 0,6% rohkem võrreldes möödunud aastaga. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes 720,6-lt 714,2-le ehk 0,9% võrra.

Üle poole kõikidest surmadest (8258) oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3812 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 966 inimest.

Teist aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111 ja mullu 98. Samas kasvas alkoholimürgistuste arv 109 juhult 123-le.

Pidevalt vähenemas on siiski vereringeelundite haigustest põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 338,8 ja 65,5 surmajuhtu, siis 2004. aastal aga 508,5 ja 122,4 juhtu.

Surma põhjuste registri andmed 2014. aasta surmapõhjuste kohta on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Esmakordselt on andmebaasi lisatud neli uut tabelit: välditavad ja ennetatavad surmad, imikusurmad põhjuse järgi ning laiendatud põhjuste ja vanusrühmade jaotus.