Urmas Sule: omaosaluse kasv tervishoius on paratamatu

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod.
Eurod. Foto: Tairo Lutter

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule leiab ajalehes Meditsiiniuudised ilmunud arvamusloos, et olukorras, kus abivajajate inimeste arv kasvab ja tööealiste inimeste hulk väheneb, on omaosaluse mõistlik kasv tervishoiuteenuste eest tasumisel möödapääsmatu.

Samas märkis ta, et Maailma Terviseorganisatsioon on seisukohal, et patsiendi omaosaluse tõus üldises tervishoiuteenuste rahastamises üle 25 protsendi seab ohtu teenuse õiglase kättesaadavuse ning seda peetakse tasemeks, kus isiklik varaline seisund hakkab oluliselt mõjutama tegelike abivajajate juurdepääsu vajalikule abile.

«Eestis on patsientide omaosalus teenuste eest tasumisel umbes 20 protsenti, kusjuures  arvestatakse erinevate teenuste osas inimeste jaoks olulisi terviseriske. Nii näiteks erakorralise abi korral pole arutlemiseks aega, mistõttu neid riske ei saa haige kanda jätta,» lisas ta.

Sule märkis, et tervishoiuteenuste vajadus ei ole vanusega nii selges korrelatsioonis kui pensionile minek või tööturu teenused ning seetõttu ei tundu pensionikassaga sarnase rahastamismudeli ülesehitamine mõistlik. «Aga välistada seda kindlasti ei saa, kuigi tegemist on väga keerulise ja ajamahuka projektiga.»

Kõige loogilisem samm on Sule hinnangul ikkagi tervishoiuteenuste rahastamine haigekassa eelarvest ja seal olevate muude kulude, eelkõige haigushüvitiste väljaviimine ning finantseerimine teistest allikatest. Selline kulude lahtisidumine on paljudes riikides levinud praktika, mis tagab selguse ka maksumaksjatele.

«Üks rahvusvaheliste ekspertide arvates välja käidud tõsiselt läbimõtlemist vääriv võimalus oleks pensionide osaline maksustamine ning sealt laekuvate vahendite kasutamine, mis tagaks vajaduste ja ressursside samasuunalise liikumise, kuid see eeldab loomulikult laiapõhjalist poliitilist konsensust. Kõige suurem pluss oleks siinjuures selge seotus panustajate ja abisaajate hulgaga, nõrkuseks aga poliitiline tundlikkus.

Mitmel korral on analüüsitud ka erakindlustusel baseeruvate mudelite kasutuselevõttu, kuid nende võimaluste kahjuks räägib meie riigi väiksus. Sellises olukorras toimivad paremini tsentraliseeritud ja riigi poolt kontrollitavad lahendused.»

Tagasi üles