:format(webp)/nginx/o/2014/04/04/2938792t1h0c9f.jpg)
Meestearst Kristo Ausmees annab videos ülevaate erektsioonihäirega seotud müütidest ja tegelikkusest.
Erektsioonihäire: müüdid ja tegelikkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks müütidest on näiteks see, et kui mehel on tekkinud erektsioonihäire, siis arvatakse, et see on raskesti ravitav.
Tegelikkus: Erektsioonihäiret on üsna kerge ravida. Kõige tähtsam on diagnostika, et selgeks teha riskifaktorid. Pahatihti on nii, et tegelikult mees ise oma igapäevase käitumisega – loobudes suitsetamisest või vähendades tööstressi – on võimeline ise oma seksuaalsust oluliselt parandama.
Aga oluline on see, et need inimesed, kes tunnetavad, et neil on need probleemid tekkimas, tuleksid arsti juurde. Ka Eesti uuringud näitavad, et see number meeste hulgas, kes julgevad oma seksuaalprobleemidest arstile rääkida, on ikkagi endiselt madal. Umbes 1/3 seksuaalhäirega meestest julgeb oma probleemidest arstiga rääkida.
Miks mehed ei julge oma perearstiga erektsioonihäirest rääkida ?
Üks põhjus on see, et paljud meie perearstid on kaunid naisterahvad. Kui umbes 40-45 aastane mees hakkab omavanusele naisterahvale oma murest rääkima, siis võib see mõnevõrra raske olla. Veel enam, kui tegemist on väiksema kogukonnaga, kus kõik kõigi muresid teavad – siis on ka hirm suurem. Soovitus oleks sellisel puhul pöörduda meestearsti juurde.
Seksuaalhäired on täna ravitavad. Kõige tähtsam on põhjuste väljaselgitamine, sageli elustiili muutmine. Ravimid on olemas ning arst saab kindlasti sellisel puhul aidata.