Mis vahe on toiduallergial ja –talumatusel?

Toiduainetest põhjustavad sageli allergiat näiteks piim ja pähklid.

FOTO: Panther Media

Sageli seostatakse söömise järel tekkinud nahalöövet või seedehäiret allergiaga, kuigi põhjus võib olla hoopis toidutalumatus.

Toiduallergiat esineb ainult kahel kuni neljal protsendil täiskasvanutest, samas kui lapseeas on toiduallergia ühel lapsel kümnest, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator.

Tartu Ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloogi Maire Vasara sõnul nimetatakse immunoloogiliste mehhanismide kaudu tekkinud toiduülitundlikkust toiduallergiaks, enamasti tekib immuunvahendatud reaktsioon toidus olevatele valkudele ning toiduallergia avaldub enamasti minutite või tundide jooksul pärast söömist, aga vahel ka alles ööpäeva või kahe möödudes.

Sagedasemad allergiat põhjustavad toiduained on piim, muna, soja, nisu, pähklid, kala ja koorikloomad ning haigussümptomid varieeruvad kergetest nahalöövetest, huulte, keele ja suulae sügelusest ja tursest ning seedetrakti vaevustest nagu oksendamine, kõhupuhitus ja -lahtisus, kuni eluohtliku anafülaktilise reaktsioonini.

Toiduülitundlikkust, mis ei ole immuunsüsteemi kaudu vahendatud, nimetatakse toidutalumatuseks ehk mitteallergiliseks ehk mitteimmunoloogiliseks ülitundlikkuseks. Toidutalumatuse korral on vaevused tingitud toiduaines olevatest biogeensetest amiinidest või patsiendi teatud ensüümi puudulikkusest. Tuntuim ensüümipuudusest tekkinud toidutalumatus on laktoosi ehk piimasuhkru imendumishäire.

Populaarne

Tagasi üles