/nginx/o/2014/06/12/3110273t1h7474.jpg)
Austrias, Grazi Ülikooli Haiglas töötav Eesti päritolu kardioloog dr Olev Luha aitas Põhja-Eesti regionaalhaiglas läbi viia ülikeerulise protseduuri – Tallinnas paigaldati esmakordselt kahele raske aordisuistiku stenoosi ehk südamest alguse saanud arteri suistiku ahenemisega haigele aordiklapi protees kateetri kaudu.
See tähendab, et tavalise lõikuse asemel viidi klapiprotees aorti kateetri ehk sondi abil reiearteri kaudu. Varem olid Eestis sellist protseduuri teinud vaid Tartu ülikooli kliinikumi arstid.
Austrias ligi 1000 sellist protseduuri teinud dr Olev Luha sõnul olid esimesed aordiklapi proteesi kateetri kaudu paigaldamise protseduurid regionaalhaiglas edukad, kuigi tegemist oli üsna keeruliste haigusjuhtudega. «Tänu regionaalhaigla arstide kõrgele tasemele ja kogemustele õnnestus kõik hästi,» ütles tohter.
Aort on inimese suurim arter, mis algab südame vasakust vatsakesest ning oma harude vahendusel kannab hapnikurikast verd kõikidesse keha piirkondadesse. Aordisuistiku ahenemine põhjustab vere liikumise takistuse suurde vereringesse. Ilma kirurgilise ravita võib haigus viia surmale.
Ebapiisav lepingumaht
Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja dr Jaanus Laanoja sõnul on selle innovatiivse meetodi kasutuselevõttu regionaalhaiglas seni piiranud teenuse puudumine haigekassa hinnakirjast (taotlus rahuldati 2014. aastal) ja kardioloogia lepingumahu ebapiisavus.
«Praegu on ühe klapi hind haigekassale 25 000 eurot, lisaks implanteerimise käigus lisanduvate tegevuste hinnad. Seega võib ühe haigusjuhu keskmiseks maksumuseks kujuneda kuni 30 000 eurot,» ütles dr Laanoja. «Selleks, et läbida õppekurv ja hoida kogemust piisaval tasemel peaksime ideaaljuhul implanteerima kuni 50 klappi aastas. Arvestades hetkeolukorda oleksime rahul, kui esialgu oleks võimalus 15-20 klapi paigaldamiseks.»
Ka Luha rõhutas, et protseduuride edukaks läbiviimiseks on vaja järjepidevust.