Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/04/3578687t1h0b1c.jpg)
Uuringutes on ikka ja jälle leitud, et sõrmeotste kurdude ning nõgude rägastik on isikute usaldusväärselt tuvastamiseks piisavalt unikaalne, kuid see ei tähenda, et need aastate möödudes üldse ei muutuks.
Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud uurimuse järeldused põhinevad 15 597 Michigani osariigi politseiregistrisse kantud kurjategijal, kirjutab ERRi teadusportaal.
Iga uurimisalune oli 5-12 aasta vältel rikkunud seadust vähemalt viiel korral, mis tõi kaasa ka nende sõrmejälgede taasjäädvustamise.
Soweon Yoon ja Anil Jain leidsid sõrmejälgi analüüsides, et kui sama inimese sõrmejälgede võtmist lahutas näiteks 12 aastat, ei tundunud need masinale täpselt samasugusena.
Kuigi uurimus tõestab seeläbi, et vaatamata levinud tõdemusele ei püsi sõrmejäljed elu vältel täpselt samasugusena, märgivad autorid, et kohtupingis kaasaegsete sõrmejäljelugejate ära petmiseks sellest ei piisa.