/nginx/o/2012/11/07/1418212t1h8499.jpg)
Stress, pikad töötunnid ja istuv eluviis imevad sinust otseses mõttes elujõu välja ning asi pole vaid tähtaegades, stressi leevendamiseks söödud saiakestes ning aevastavates kolleegides – tervist võib kahjustada isegi sinu igapäevane töövahend arvutiklaviatuur.
Business Insider toob välja, kuidas kontoritöö sind vaikselt tapab.
Päev läbi istumine võib su elu lühendada
Istumisega kaasnevad selja- või muud valud on veel kõige väiksem probleem, sest liigne istumine võib põhjustada enneaegset surma. Isegi siis, kui teed regulaarselt trenni, ohustab sind suurem luu-lihaskonna häirete, rasvumise, diabeedi, vähi, südamehaiguste ja ka teiste terviseprobleemide risk.
Umbes 86 protsenti Ameerika töötajatest istub tööl terve päeva ning ega Eestiski pole need numbrid tõenäoliselt oluliselt erinevad. Kui oled üks neist inimestest, kes on tööl arvuti külge justkui naelutatud, võiksid proovida iga kaheksa-kümne minuti tagant oma kehaasendit veidi muuta ning kaks korda tunnis kaks minutit ringi kõndida.
Pidev kössitamine teeb sind haigeks
Kui pead tööl suurema osa päevast istuma, võiks su tool olla vähemalt selline, mille peal sa istud sirge seljaga. Kasu on ka tasakaalupadjast, mis paneb tööle stabiliseerivad lihased ja toetab rühti.
Hommikusöögi vahelejätmine põhjustab stressi
Sul on pidevalt nii kiire, et sa ei jõua isegi hommikust süüa, kuigi tead, et tegemist on päeva kõige tähtsama toidukorraga? Kui jätad hommikusöögi pidevalt vahele, satub sinu keha stressi ja häiritud saab ka ainevahetus.
Inimesi, kes ei söö hommikust, ohustab suurem kõrge vererõhu, ülekaalulisuse ja südameprobleemide risk võrreldes nendega, kes söövad alati kahe tunni jooksul pärast ärkamist.
Kiirtoidu söömine lõunaks suurendab südamehaiguste riski
Paljud kontoritöötajad käivad kas või aeg-ajalt lõunaks rämpstoitu söömas – ühed rohkem kui teised. Kiirtoit annab aga tavaliselt kuni kaks korda rohkem kaloreid kui sarnase suurusega tavalise toidu portsjon. Lisaks sisaldab kiirtoit palju kahjulikke rasvu, mis suurendavad otseselt südamehaiguste riski.
Pikk töölesõit viib kehva une, kõrge kolesterooli ja suurenenud depressiooni riskini
Ühe USAs läbi viidud uuringu kohaselt võib enam kui 16 kilomeetri pikkune autosõit tööle tähendada suuremat kõrge kolesterooli, kõrge veresuhkru taseme, depressiooni, ärevuse ja üldise masenduse riski.
Kuid ka ühistransport pole mingi lust ja lillepidu. Üks Suurbritannias läbi viidud uuring näitas, et inimesed, kes sõidavad pool tundi bussiga tööle, on eluga kõige vähem rahul ning isegi ratturid ei osutunud pika töölesõidu vastu immuunseks.
Motivatsioonikoosolekud võivad mõjuda depressiivselt
Et töötajad oleksid motiveeritud ja ettevõtte missiooni suhtes positiivselt häälestatud, võivad tööandjad korraldada meeskonnamänge või motivatsioonikoosolekuid.
Kuid uuringud on näidanud, et kui inimesi sunnitakse olema positiivselt häälestatud millegi suhtes, millesse nad ise tegelikult ei usu, võib see vaid tuua esile seda, kui õnnetult nad ennast tunnevad, ning süvendada seeläbi depressiooni.
Siseruumides ringlev õhk ummistab sinu kopse
Seda kutsutakse nn. haige hoone sündroomiks – kontoriruumide ventilatsioonis ringlev õhk võib olla kuni 100 korda mustem kui õues. Vanemates hoonetes, mille eest korralikult hoolt ei kanta, võivad siseõhus ringelda erinevad toksilised osakesed, ohtlikud bakterid ja hallitusseente eosed.
Printerite ja koopiamasinate kasutamine võib põhjustada kopsuhaigusi
Koopiamasinad võivad olla kahjuliku osooni allikaks, kui filtrit piisavalt sageli ei vahetata. Inimene.ee kirjutab, et kõrge temperatuur masinas, mõningane ultraviolettkiirgus ja elektromagnetväli panevad osooni reageerima paljude teiste õhu komponentidega. Seega peetakse osoonist rääkides silmas ka tema produkte: lämmastikdioksiidi, aldehüüde jt süsivesinikud, mis üheskoos ärritavad tugevalt hingamisteid.
Laserprinterite toonerid eraldavad samuti osakesi, mis võivad sattuda kopsudesse ja vereringesse, põhjustades kopsuhaigusi ja teisi terviseprobleeme.
Kuum arvuti süles alandab spermatosoidide arvu
Kui hoiad sülearvutit laua asemel süles, võib sellelt eralduv kuumus põhjustada nahaprobleeme, kuid mitte ainult: New Yorgi ülikooli teadlased leidsid, et munandite temperatuuritõusu tagajärjel võib alaneda ka spermatosoidide hulk mehe seemnevedelikus, kahjustades seeläbi otseselt viljakust.
Pikem kui kümnetunnine tööpäev võib viia südamerabanduseni
Euroopa teadlased leidsid, et inimesi, kes töötavad päevas kümme tundi või enam, ohustab 60 protsenti suurem südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas südamerabanduse ja angiini risk.
Halb ülemus võib soodustada ärevuse, ebatervislike eluviiside ja isegi südamehaiguste teket
Ühes Rootsi uuringus leiti, et halva ülemuse alluvuses töötamisest tingitud krooniline stress on seotud suurema südamerabanduse riskiga – ning mida kauem sa sellise inimese alluvuses töötad, seda hullemaks asi läheb.
Teised uuringud on näidanud, et ebaõiglase ülemuse heaks töötamine võib põhjustada depressiooni, unehäireid, kõrget vererõhku ja ülekaalulisust.
Õhtusel ajal töötamine võib põhjustada kaalutõusu ja stressi
Neid, kes töötavad peamiselt õhtuti ohustab suurem teise tüübi diabeedi, vähi ja südamehaiguste risk.
2009. aastal viisid Harvardi ülikooli teadlased läbi uuringu, mis näitas, et hiljem ärganud inimeste kehas oli vähem söögiisu kontrollivat hormooni leptiini ning suurem stressihormooni kortisooli.
Pidev arvutiekraani vahtimine kahjustab silmanägemist
Pikad tööpäevad arvuti taga võivad teha silmanägemise kehvemaks ning põhjustada ka peavalusid ja migreene.
Ebapiisav päikesevalgus teeb uinumise raskemaks
Kunstlik valgus lööb sinu kehakella sassi, tehes sind uniseks ja pannes sind veelgi rohkem aega istudes veetma. Ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et töötajad, kes ei näinud tööajal loomulikku valgust, magasid öösiti keskmiselt 46 minutit vähem kui akendega kontoris töötavad inimesed. Lisaks oli nende uni ka kehvema kvaliteediga ja nad magasid halvemini välja.
Igavus võib tappa
Jah, igavus võib päriselt tappa, sest Londoni ülikooli kolledži uuring näitas, et igavuse üle kurtvad inimesed surevad suurema tõenäosusega noorelt ning suurt tüdimuse taset tunnistanud surevad suurema tõenäosusega südame- või ajurabandusse. Samuti suurendab igavuse tundmine tööõnnetuste riski.
Must klaviatuur on bakterite kasvulava
Kui sa ei hoia oma klaviatuuri puhtana, võib see olla heaks kasvulavaks bakteritele. Mikrobioloogid on leidnud, et klaviatuur võib sisaldada kuni viis korda rohkem baktereid kui leidub vannitoas, sealhulgas ohtlikke kolibaktereid ja stafülokokki.
Kontor on bakteritest tulvil
Klaviatuur ei ole ainus kurja juur. Põhimõtteliselt on kogu kontor bakteritest tulvil: ukselingid, lifti- ja printerinupud... isegi käepigistused seavad sind ohtu.
Arvutihiire kasutamine põhjustab karpaalkanali sündroomi
Pidev töö arvutiga ja arvutihiire kasutamine põhjustab sageli nn. hiirekäe ehk karpaalkanali sündroomi, mis tekitab valu randmes, mis võib omakorda kiirguda ülespoole käsivarde. Kuid see pole pelgalt valu: raskematel juhtudel võib sündroom põhjustada püsivaid närvikahjustusi ja lihasprobleeme.
Avatud kontor teeb sind haigeks
Ehkki avatud kontor parandab inimeste omavahelist suhtlust, teeb see meid ühtlasi ka haigeks. Üks Taani uuring leidis, et mida rohkem inimesi ühes ruumis töötab, seda rohkem suureneb ka haiguspäevade arv. Inimesed, kes töötasid täiesti avatud kontorites, olid uuringu järgi haiguslehes 62 protsenti enam kui eraldi ruumides töötavad inimesed.
Lühikesed tähtajad mõjutavad sinu õppimisvõimet ja mälu
Science Daily järgi võib pidevalt kukil olevate rangete tähtaegade tagaajamine ja sellega kaasnev stress mõjutada inimese õppimisvõimet ja mälu. Selline lühiajaline stress võib olla sama kahjulik kui stress, mis kestab nädalaid või kuid.