Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kui ohtlik on praegu päikese UV-kiirgus?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Päevitamine ei ole kasulik ja oma nahka peaks päikese eest kindlasti kaitsma. Parim kaitse on mõõdukus. | FOTO: Egert Kamenik

Ilusa ilmaga unustavad paljud end randa pikaks ajaks päevitama, kuid seejuures tasub silmas pidada, et ka Eestis on praegu UV-indeks üsna kõrge ehk päikesepõletuse oht päris suur.

Riigi ilmateenistus kirjutab, et UV-indeksi väärtuse kasvades suureneb oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused tekivad kiiremini. Täna oli kella 12.30 seisuga UV-indeks Pärnus 5, Roomassaares ja Tallinnas 6.

FOTO: Riigi Ilmateenistus
FOTO: Riigi Ilmateenistus

UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. Õrna nahatüübiga inimesed peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3–4.

Päikese põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest. Meditsiinis kasutatakse mõistet erüteemne UV, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina.

Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast – kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi tekke.

Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.

Esmasel päevitamisel kevadel tuleks piirduda vaid 20 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes kaks korda pikem aeg kui päikese käes.

Hetke UV-indeks sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eestis suveajas on kella 13:00 ja 13:30 vahel.

UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel keskpäeval. Vahelduva pilvisuse korral võib indeks hetketi olla kõrge, kuid päevadoos jääb väiksemaks kui selge taevaga.

Eestis mõõdetakse erüteemset UV-kiirgust Tõraveres. Tartu Observatooriumi kodulehelt leiab põhjalikumat teavet UV-kiirguse kohta. Seal on ka tänane UV-indeks jooksva graafikuna. Mõõtesignaal graafikule tuleb Tõravere ilmajaama vaatlusväljakult otselingi kaudu: http://sputnik.aai.ee/koduleht/.

Eestis seni kõrgeim UV-indeks 8,6 on mõõdetud 2008. aasta suvel.

Puhkuseveetjad Vahemere maades, Aafrikas, Kanaaridel jt. lõunamaades peavad arvestama, et kõrge päikesega ja veel liivarandadel mere ääres võib UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega.

Tagasi üles