/nginx/o/2015/04/07/3940275t1hc107.jpg)
Edinburgi ja Tartu ülikooli juhitud ning Eesti geenivaramu kaasabil tehtud maailma rahvastiku uurimusest selgus, et me oleme arenenud targemaks ja pikemaks, kui olid meie eelkäijad.
Eesti teadlaste uuring: milliste vanemate lapsed on teravama mõtlemisega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirja Nature värskes numbris avaldatud suuremahulises rahvusvahelises uuringus leiti, et erineva geneetilise taustaga vanemate lapsed kalduvad olema pikemad ja teravama mõtlemisega, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator.
«See tähendab, et sugulusabielud on ajaloo vältel vähendanud inimeste kohanemisvõimet,» ütles artikli üks autor ja TÜ Eesti geenivaramu teadusdirektor Tõnu Esko.
Uuringust selgus, et suurem geneetiline sarnasus vanemate vahel vähendab pikkuskasvu ja kahandab vaimseid võimeid, nagu näiteks taju, mälu ja mõtlemine. Leiti, et nõbude järeltulija on keskmisest 1,5 sentimeetrit lühem ning käib koolis keskmiselt kümme kuud vähem.
Ja kuigi eelnevalt on väidetud, et geneetiline mitmekesisus on seotud ka kõrge vererõhu ja kolesterooli tasemega, näitas see uuring selliste seoste puudumist.