Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Digiretsepti probleemid pole veel lõplikult kadunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Pooled kõigist retseptidest koostatakse digitaalselt.
Pooled kõigist retseptidest koostatakse digitaalselt. Foto: Liis Treimann

Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeli sõnul pole mõningad digiretsepti probleemid kadunud – endiselt on apteekrite jaoks suur probleem näiteks see, et apteeker ei näe digiretseptil diagnoosikoodi.


«Apteegis on aga vaja teada diagnoosi, et kontrollida soodustusmäära. Tihti tuleb ette juhtumeid, kus seni 90-protsendise soodustusega ravimeid saanud patsient tuleb retseptiga, millel on vaid 50 protsenti soodustust. Kui diagnoosikoodi näeksid digiretseptil ka apteekrid, oleks see suureks abiks ning apteegis saaks nii mõnegi probleemi kiiresti lahendada,» rääkis Kimmel meditsiiniportaalile med24.ee.

Kai Kimmel ei pea paberretseptide kaotamist mõistlikuks ning arvab, et mõlemad retseptid võiksid jääda kehtima paralleelselt. Näiteks Soomes prindib arst digiretsepti patsiendi jaoks tavalisele paberile. Nii on ravimitarvitajal ülevaade, mis ravimid on talle välja kirjutatud ning millised neist on kordusretseptid. Ka on ta arvamusel, et ekstemporaalsete ravimite (valmistatakse apteegis koha peal arsti retsepti järgi) retseptid võiksidki jääda ainult paberile.

Kimmel arutles, et kas peaks ehk perearstil olema voli korrastada oma patsiendi retsepte ning mittevajalikud kustutada: «Midagi tuleks mõelda välja selleks, et süsteemi aeg-ajalt puhastada, sest mõnele patsiendile on sama ravimit välja kirjutanud mitu arsti. Või mis saab retseptidest, kui raviskeemi on muudetud, aga eelmised ravimid on veel välja ostmata?»

Proviisor tegi ettepaneku mõelda võimalusele, kuidas digiretsepti saaks broneerida, et garanteerida tellitud ravimi väljaost. Kalleid, üle tuhande krooni maksvaid ja harva müüdavaid ravimeid apteegid igaks juhuks sisse ei osta.

Kimmel tõi näite oma kogemusest, kus patsiendiga lepiti kokku, et järgmiseks päevaks tellitakse tema jaoks kallis vähiravim, kuid rohkem seda patsienti ei nähtud ning ravim seisis nädalaid.

Tagasi üles