Eero Merilind: arsti konsultatsioon võiks olla reguleeritud ka veebis

Eesti tervise Fondi juhataja dr. Eero Merilind.

FOTO: Liis Treimann

Perearsti, sihtastutuse Eesti Tervise Fond juhi ning arst.ee omaniku ja toimetaja Eero Merilinnu sõnul võiks arsti konsultatsiooni käsitleda arsti konsultatsioonina sõltumata sellest, kas seda viiakse läbi kabinetis, telefoni, e-maili teel või Skype’is.

Ehkki tema ise on patsiente juba pikemat aega konsulteerinud nii kirjalikult arst.ee vahendusel kui ka Skype’i teel docline.ee kaudu, arvab ta, et arenev telemeditsiini (tervishoiuteenuste osutamine sidevahendite kaudu, kus arst ja patsient ei viibi füüsiliselt ühes ruumis) valdkond võiks olla reguleeritud.

Ta märkis, et praegu ei ole terviseamet kirjalikult inimeste tervisemuredele vastavate veebilehtede puhul tervishoiuteenuse asutaja tegevusluba nõudnud ja seega ei ole ta arst.ee puhul seda ka taotlenud, samas kui docline.ee kohta esitas ta värskelt avatud Netiarsti portaali juhtumist ajendatuna (viimase puhul osutas terviseamet ise tegevusloa vajalikkusele) tegevusloa taotluse.

«Ootame terviseameti seisukoha ära, praegu veebisaitide puhul ei ole eraldi tegevusluba nõutud. Kui on vajalik, siis taotleme kindlasti ka arst.ee’le,» kinnitas Merilind, lisades, et paljud riigid on läinud ka sarnaste veebilehtede akrediteerimise peale.

Mida on ühel interneti vahendusel arsti konsultatsioonide pakkujal üldse vaja tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa taotlemiseks? Merilinnu sõnul on tegemist tavalise tegevusloa taotlemisega, mis hõlmab kindlaid nõudeid ruumidele, sisseseadele, personalile, andmekaitseinspektsiooni luba ja E-tervise sihtasutusega liidestumist.

«Pigem on probleem, et kui konsultatsiooni antakse virtuaalselt, kas on vaja ruumide olemasolu ja missugune tegevusluba väljastatakse,» märkis tohter, viidates regulatsiooni puudumise probleemile, millest rääkis eile Postimehele ka sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

«Muudel juhtudel on tervishoiuteenuse pakkuja defineeritud füüsilise asukoha kaudu, aga kui tervishoiuteenuse osutamise koht on virtuaalruum, siis sellele keskkonnale nõudeid esitatud ei ole. Näiteks perearstikabinetile on esitatud terve rida tingimusi, mis peavad olema täidetud, et konsultatsioon oleks kvaliteetne,» selgitas Aaviksoo.

Docline.ee puhul viib Merilind konsultatsioone Skype’i vahendusel küll läbi oma enda arstikabinetist ning seega saab tema antud juhul ruumi ja sisseseade poolest nii-öelda tavareeglitele tugineda. Küll aga läheb küsimuse lahendamine keeruliseks nende tohtrite puhul, kes plaanivad konsulteerida patsiente vabast ajast ja näiteks oma kodust.

«Kui Netiarst pakub konsultatsioone väljaspool tööaega, siis mina kasutan oma kabinetti ja pakun neid aegasid, kui mul mõni inimene tulemata jääb, ja ka lisaaegasid. Tänagi tegin ühe konsultatsiooni Soomes elava eestlasega. Enamasti ongi patsientideks välismaal elavad eestlased, kes soovivad abi eesti keeles ja eesti arstilt. See on nagu väikestviisi meditsiiniteenuste eksport,» tõdes Merilind.

Kliinik.ee portaali haldava meditsiiniinfoettevõtte Celsius Healthcare juht Siim Nahkur märkis, et kuna kliinik.ee puhul on tegemist täiesti anonüümse nõustamisega, ei ole see võrreldav muude teenustega, mis pakuvad arsti konsultatsiooni näiteks videopildi vahendusel.

«See on pigem tervisenõuande moodi, me ei pretendeeri sellele, et olla arsti veebikonsultatsioon. Kui me annaksime isikustatud nõu, siis peaks kogu kontseptsioon olema teistmoodi üles ehitatud,» rääkis Nahkur.

Kliinik.ee puhul ei näe arst inimese nime isegi siis, kui küsimuse esitaja on selle ise kirja pannud. Kui keegi jätab näiteks küsimuse lõppu oma nime, siis võetakse see enne küsimuse arstile edastamist ära. «Me ei taha, et inimene oleks tuvastatav. Oleme selgelt valinud selle, et see on anonüümne nõustamine,» lisas Nahkur.

Populaarne

Tagasi üles