/nginx/o/2010/10/12/448040t1h6d3d.jpg)
Kevadel tehtud eurobaromeetri vaimse tervise uuringust selgus, et üldiselt tunduvad Eesti inimesed olevat meelestatud vähem positiivselt kui eurooplased keskmiselt.
Eestlased on võrreldes eurooplastega vähem positiivsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmisest vähem Eesti vastajaid kogeb alati või enamuse ajast selliseid positiivseid emotsioone nagu õnnelikkus, elurõõm ja energilisus (vastavalt 51 protsenti, 31 protsenti ja 46 protsenti võrreldes ELi keskmiste näitajatega 61 protsenti, 59 protsenti ja 51 protsenti).
Seevastu kogevad Eesti inimesed tervikuna negatiivseid emotsioone niisama sageli kui eurooplased, kusjuures ainsaks erandiks on, et vähem Eesti inimesi tajub end olevat rusutud ja depressioonis võrreldes Euroopa keskmisega. 71 protsenti eestimaalastest ei koge seda emotsiooni mitte kunagi või kogeb harva, ELis tunneb rusutust keskmiselt 66 protsenti inimestest.
Keskmisest rohkem tunnevad Eesti inimesed, et nende tulemuslikkus ei ole kannatanud mõne füüsilise tervise probleemi tõttu, ent keskmisest rohkem vastajaid on suutnud vähem korda saata mõne emotsionaalse probleemi tõttu – veerand vastajaist väitis, et nii on juhtunud viimase nelja nädala jooksul mõnel korral. Eurooplaste seas oli sama näitaja 18 protsenti.
Siiski on Eesti vastajate hulgas selliste inimeste osakaal, kes on viimase 12 kuu jooksul pöördunud abi saamiseks spetsialisti poole Euroopa Liidu keskmisega võrreldes praktiliselt sama – 17 protsenti, ega ole muutunud võrreldes 2006. aastaga.
Kuus protsenti Eesti inimestest on viimase 12 kuu jooksul kasutanud antidepressante, mis on samuti võrdne Euroopa Liidu keskmisega. Eesti vastajad kasutasid antidepressante pigem depressiooni vastu – 66 protsendil juhtudest, ning ärevuse puhul 34 protsendil juhtudest. Samal ajal Euroopas võetakse neid tablette keskmiselt võrdselt nii depressiooni kui ärevuse puhul. Kroonilise valu korral sõi antidepressante 11 protsenti eestimaalastest.
Eesti vastajad on teistest eurooplastest rohkem mures töökoha turvalisuse pärast – 33 protsenti tajub oma töökohta ohustatuna. Siiski usuvad nad keskmisest rohkem, et nende hetke töökoht vastab nende oskustele ning kogevad austust ja tunnustust, mis neile osaks saab.