Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haigekassa: Hiiumaa haigla lisarahastamine ei ole põhjendatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Haigekassa koostas eksperthinnagu sihtasutus Hiiumaa Haigla taotluse kohta ning leiab, et esitatud materjalide põhjal ei ole haigla lisarahastamine sünnitusabi pakkumise jätkamiseks  põhjendatud.

30. aprillil 2015 pöördus SA Hiiumaa Haigla sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja vastavate erialaseltside poole murega, et haigla ainuke günekoloog lahkub pensionile, mille tulemusena haiglal kaob võimekus osutada sünnitusabi- ja günekoloogia tervishoiuteenust.

16. juunil toimunud kohtumisel lepiti kokku, et SA Hiiumaa Haigla koostab SAga Põhja-Eesti regionaalhaigla täiendava rahastamise taotluse koos põhjendustega ja haigekassa teeb selle põhjal eksperthinnangu vastavalt sõlmitud lepingule, vältimaks teenuse dubleerivat rahastamist.

Taotluse kohaselt on Hiiumaa haigla tasustanud jooksval aastal ja tasustaks ka järgneval aastal oma arstide igapäevast tööd vastavalt sõlmitud kollektiivlepinguga kehtestatud miinimumtasule üheksa eurot tunnis.

Ööpäevaringselt peab olema tagatud günekoloogiline valmisolek ehk koduvalve, selle eest on haigla maksnud 1,6 eurot tunnis. Tallinna günekoloogid on valmis tegema Hiiumaal aktiivtööd 13 euro eest tunnis ja koduvalvet kümne euro eest tunnis.

Lisaks tuleb haiglal hüvitada saabuvate arstide transpordi- ja majutuskulud. Hiiumaa arvutused viitavad, et palgakulu koos maksudega on aastas 125 558 eurot ning majutus ja transpordikulud 7 839 eurot (kokku 133 397 eurot), sellest tulenevalt arvestas Hiiumaa haigla täiendava rahastamise vajaduseks 2016. aastal 94 049 eurot.

Vastavalt 19. detsembril 2014 sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2016 arstide miinimumpalgaks kümme eurot tunnis. Sellest tulenevalt kujuneb ühe eriala kohta makstava aastase valmisolekutasu tööjõukomponendiks 2016. aastal 130 383 eurot (eriarstiabis on piirhindadesse arvestatud miinimumpalgale rakendatav palgakoefitsient 1,3).

Arvestades Hiiumaa haigla günekoloogia, sünnitusabi, noorte reproduktiivtervise arendamise ja emakakaelavähi varajase avastamise lepingu erialadel tehtavate teenuste hulkasid 2014. aastal, on naistearsti aktiivtöö eest saadav tasu 2016. aasta palgamääraga 28 505 eurot aastas.

Eeldades, et 2016. aastal jäävad teenuste hulgad  sarnaseks 2014. Aastaga, on günekoloogia ja sünnitusabi teenustele makstav tasu koos valmisolekutasuga 158 889 eurot. Antud tasu katab ära Hiiumaa haigla kulu 2016. aastal, mis on haigla arvutuste kohaselt 133 397 eurot.

Kasutades sama metoodikat 2015. aasta taotluse kohta, on tasutav valmisolekukomponent 46 295 eurot ja naistearsti aktiivtöö eest saadav tasu 10 121 eurot. Hiiumaa haigla taotlusest tulenev kogukulu sellel perioodil on 52 681 eurot. Seega ei saa haigekassa hinnangul väita, et Tallinnast teenust osutama tulevate arstide personalikulu on suurem, kui seda on võimalik katta haigekassa tasutava hinnaga.

Samuti juhib haigekassa tähelepanu sellele, et kui Hiiumaa haigla esitatud tulude-kulude tabelis on sünnitusabi valmisolekutasuks märgitud viiendik raviasutuse kogu valmisolekutasust, siis tegelikult makstakse valmisolekutasu Hiiumaa haiglale kolme eriala kohta, mis tähendab, et sünnitusabi tuludesse tuleks arvestada kolmandik makstavast valmisolekutasust.

Lähtudes sellest põhimõttest ei ole haigekassa väitel 2014. aastal statsionaarse ja ambulatoorse günekoloogia ning sünnitusabi kulud suuremad kui tulud.

Tagasi üles