/nginx/o/2015/05/06/4033537t1h958b.jpg)
Võrreldes Soome patsiendiga korrigeerib Eesti patsient oma ravi iseseisvalt oluliselt sagedamini, omamata selleks tegelikult mingeid vajalikke teadmisi, leiab perearst Katrin Martinson.
Perearst: Eesti patsient kipub ise oma ravi korrigeerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martinson rääkis ajakirjale Perearst antud intervjuus, et kõrgvererõhktõvega patsiendi puhul on esialgu, pärast haiguse diagnoosimist peamiseks probleemiks sellega kohanemine, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
«Kõrgvererõhktõbi on sageli asümptoomne haigus, mistõttu inimene, kellel see diagnoositakse, ei pruugi end kuidagi halvasti tunda ning teinekord on keeruline ja aeganõudev veenda teda ravi (sealhulgas medikamentoosse ravi) vajalikkuses,» rääkis ta.
Ravi käigus tekib Martinsoni sõnul aeg-ajalt probleem ravi järjepidevusega. «Kuna vererõhuväärtused enamasti normaliseeruvad efektiivsete ravimite tulemusena, siis tekib patsiendil vahel tunne, et töö on tehtud ning võib vähemalt osa ravimitest ära jätta või tarvitada ravimeid ebaregulaarselt. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et Eestis elav patsient korrigeerib võrreldes Soome patsiendiga oma ravi iseseisvalt oluliselt sagedamini, omamata selleks tegelikult mingeid vajalikke teadmisi. Millest selline erinevus? Ei tea, võib-olla on austus arsti teadmiste ja otsuse õigsuse üle põhjamaades tugevam.»
Täispikka intervjuud saab lugeda mai Perearstist.