Sisuturundus

Uuring kinnitab: toiduallergiat esineb Eestis vähe

FOTO: Allergofood

Äsja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringus leiti, et eestlaste hirmud toiduallergia suhtes on enamjaolt põhjendamatud. Ligi 750 uuringus osalenud kaheaastase lapse hulgas oli eelsoodumus allergia tekkeks ühe või mitme toiduaine suhtes vaid 5,5 protsendil.

Projekti Allergofood raames läbi viidud uuringus osalenud laste vanematest pea pooled kahtlustasid oma lapsel toiduallergiat, kuid uuringu tulemused näitasid, et üheksal juhul kümnest oli lapsevanema pandud diagnoos ennatlik. «See omakorda tähendab, et ligikaudu 300 last olid põhjendamatult ilma jäetud osast olulistest toiduainetest,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog-allergoloog ja projekti koordinaator Svetlana Sergejeva.

Üheksal juhul kümnest kahtlustasid vanemad oma lapsel ekslikult toiduallergiat.

Tartumaa laste hulgas läbi viidud uuringu eesmärk oli kaardistada, millised on enimlevinud allergeenid Eesti laste seas ning kui suur on allergiliste haiguste esinemissagedus. Selle tulemusena tõdeti, et eeldused toiduallergia tekkimiseks kaheaastaste laste seas on kasvanud võrreldes 15 aasta taguse uuringuga 3,8-lt protsendilt 5,5-le. Samal ajal kõige tavalisema väikelaste toiduallergia väljundi ehk atoopilise dermatiidi esinemissagedus pole aastatega kasvanud. Dr. Sergejeva sõnul on see uuringu kontekstis väga oluline tulemus, sest avalikkuses räägitakse väga palju toiduallergiast kui üha kasvavast probleemist, ent see ei ole põhjendatud. «Ka ülejäänud Euroopaga võrreldes on Eestis vähem toiduallergiat,» lisas dr. Sergejeva. 

Kõiki lapsi kontrolliti uuringu käigus 18 allergeeni suhtes ning vajadusel oli võimalik teha erinevaid täpsustavaid lisateste kuni 72 allergeeni tuvastamiseks. Kui aastate eest peeti allergia peamisteks põhjustajateks piima ja munavalget, siis tänapäeval on teaduslikult põhjendatud ka väikelaste testimine munakollase, nisu, kartuli, paprika, tomati, kalade ja porgandi suhtes. 

Dr. Sergejeva sõnul viidi uuring läbi kaheaastaste laste hulgas seetõttu, et immuunsussüsteem küpseb enim just selles vanuses ning mõjutab seeläbi meie tervist ja vastupanuvõimet välistegurite suhtes kogu ülejäänud elu. Väikelapsel tekkinud toiduallergiad enamasti taanduvad kas lasteaia- või kooliminekueas. Seetõttu peaksid lapsevanemad käima dr. Sergejeva sõnul kindlasti lapsega arsti juures kontrollimas mitte ainult allergia olemasolu, vaid ka selle võimalikku taandumist. 

«Vahest isegi liiga sageli näeme oma töös lapsevanemaid, kes diagnoosivad interneti foorumitest saadud tarkusega oma lapsel allergia ning jätavad tema menüüst välja mõne olulise toitaine. Tulemuseks võib olla, et lapsel olev tervisehäda võib minna veelgi hullemaks ning tekkida mitmed arenguprobleemid,» rõhutas dr. Sergejeva. 

Allergofood projekti raames on analüüsimisel veel mitmete võimalike riskifaktorite mõju toiduallergia tekkimisele. 

Käesoleva uuringu viis läbi Tartu Ülikool koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Icosagen Cell Factory OÜ ja Naxo OÜ-ga. Uuringu teostamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist