Eestlased diagnoosivad endal olematuid allergiaid

Foto: Unsplash

Pea iga päev astub allergoloogi uksest sisse mõni patsient, kes sõbranna või internetifoorumite abil on ise endale pannud diagnoosiks toiduallergia või toidutalumatuse. 

Antud patsientide puhul on tegelikult tegemist positiivse näitega, kuna arsti juurde tulek on toiduallergia või talumatuse korral ainuõige otsus. Tunduvalt suurem terviserisk saadab neid, kes hakkavad arstiga konsulteerimata internetist leitud dieete pidama.

Üllatavalt sageli kohtan oma töös inimesi, kes ei tule vastuvõtule kaebuse, vaid kindla teadmisega, et neil on toiduallergia või -talumatus. Vaevustest isegi ei räägita. Mõistan neid – eks see on loomulik, et igaüks tunneb omaenda keha kõige paremini, kuid toiduallergia või talumatuse diagnoosimisel nad enamasti eksivad. Hea on, et eksivad, sest mõlemal juhul on tegemist tõsise haigusega.

Kui inimesel diagnoositakse toiduallergia või talumatus, tähendab see sageli karmi dieedi koostamist, toitainete igapäevast jälgimist poes, restoranis, sünnipäevadel. Tegemist on haigustega, millega peaksid kursis olema kõik lähedased sugulased ja sõbrad, kellega koos elate, kellel külas käite jne. Olemas on nii tõsisemat kui ka kergemat tüüpi haiguse vorme, kuid ilma igasuguse kahtluseta on tegemist liiga tõsiste haigustega, et neid ilma diagnostikata endale palja kahtluse põhjal määrata või veelgi hullem, lihtsalt moe pärast põdeda.

Millegipärast on populaarseks muutunud olla allergiline või talumatu mõne toiduaine suhtes. Toiduainet peetakse koheselt paremaks, kui see on näiteks laktoosi- ja gluteenivaba. 

On inimesi, kellel reaalselt puudubki organismis piimasuhkrut lagundav ferment. Või on inimene allergiline näiteks pähklitele. Sellisel juhul ei ole tegemist kerge ebamugavustundega, vaid tõsiseid vaevuseid põhjustava haigusega, mis annab endast kindlasti märku juba enne seda, kui internetist selle kohta esimest korda loetakse. Enamasti põetakse toiduallergia  läbi väikelapseeas ning täiskasvanute hulgas esineb seda harva – kui, siis peamiselt pähklite ja mereandide suhtes.

Kui inimene tõesti tunneb, et ühe või teise toiduaine söömine tekitab tal tavapärasest rohkem ebamugavustunnet või reageerib organism mingil muul tavatul moel, siis esimese asjana tasub käia perearsti vastuvõtul. Võimalusel pange kirja, mida sõite ja kui kiiresti tekkis reaktsioon toiduainele, et arstil oleks lihtsam teid aidata. Perearst saab teha esmase testi ning suunata vajadusel edasi allergoloogi juurde.

Hea meel on näha inimesi järjest rohkem ja teadlikumalt oma tervise eest hoolt kandmas – põhiline, et igal asjal oleks tervemõistuslik piir. Vaatamata hetke moest olla allergiline või talumatu millegi suhtes, ei tohiks liiga kergekäeliselt osadest toitainetest loobuda, sest meile kõigile on antud üks keha, mille eest hoolt kanda. Selleks vajab organism kõiki toidugruppe ning ainult nendel harvadel juhtudel, kui keha on tõesti talumatu või äärmiselt allergiline mõne toiduaine osas, peame võtma vastu otsuse loobuda mõnest toitainest.

Loobumisel peab järgmise sammuna leidma võimaluse toiduaine kuidagi asendada. Tõsi, nisutoodete vältimine ei ole meie organismile kahjulik, kui sööme teisi teraviljatooteid, kuid olulisemate toitainete puhul võib tagajärg olla ebameeldiv. Näiteks piimatooted on meie põhiline kaltsiumiallikas ning mujalt peale piimatoodete on seda raske saada. Võime kaltsiumi tarbida ka näiteks tablettidena, kuid peame seejuures teadma, et selle omandamiseks on vajalik ka D-vitamiin, mida meie kliimas tuleb sellisel juhul toidulisandina juurde võtta. Teiseks ei pruugi kõik piimatooted allergilisele inimesele olla ühtmoodi reageerivad. See on üks näide, millega peab olulisi toitained vältides kursis olema. Seetõttu tuleb kindlasti nõu pidada arsti ja toitumisnõustajatega, kes oskavad aidata individuaalse menüü koostamisel.

Kokkuvõttes, kui inimene tunneb pärast saia söömist natuke ebamugavustunnet kõhus, ei pruugi see olla talumatus ega allergia, vaid saia konsistents on lihtsalt niisugune, mida on raskem seedida. Minu soovitus on süüa nii, nagu endal mugav on. Kui tekib ebamugavustunne, siis mõelge lihtsalt, kas sõite midagi liigselt. Kõigi tõsisemate kahtluste korral palun pöörduge kindlasti perearsti poole. Terviseks!