Majanduslanguse ajal on kasvanud psüühikahäiretega inimeste hulk, kes vajavad eluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuge.
Masu ajal on kasvanud vaimsete häiretega inimeste hulk
Professor Voldemar Kolga sõnul määrab vaimsete probleemidega inimese elu ja käekäigu suures osas tema enda ja kõigi temaga kokku puutuvate inimeste suhtumine.
Kõige hullem on seejuures siltide kleepimine, mida meil väga kergekäeliselt tehakse. «Arvatakse, et on olemas «meie» ja «nende» maailm, ja neid teisi hakatakse diskrimineerima,» lausus psühholoog.
Ekslikud arvamused
Kolga hinnangul arvatakse ekslikult, et psüühikahäirete all kannatavad inimesed on ettearvamatud, vägivaldsed ja pahad, leebema variandina aga nõrgad, kurvad ja üksikud. Niisugune silt jääb inimesele külge ja ta võtab selle omaks.
Kellegi sildistamisel vaimuhaigeks on rängad sotsiaalsed tagajärjed. «Haigusega kaasnev silt ja selle mõju on sageli raskemini talutav kui haigus ise ja viib tõrjutuseni,» hoiatas Kolga. Selline hulluks tembeldatud ja teiste poolt tõrjutud inimene sulgub enamasti oma maailma ega ole suurt millekski võimeline.
Kui Euroopas tervikuna käib tööl 20–30 protsenti skisofreeniahaigetest, siis Ida-Euroopa riikides on töös osalejate hulk palju väiksem. Skisofreeniadiagnoosi puhul määravadki tohtrid tavaliselt töövõime kaotuseks 80 protsenti.
Tallinna psühhiaatriahaiglas tehtud ankeetküsitlusest ilmnes, et kaks kolmandikku küsitletutest ei tööta, kuid enamik vastanutest soovis käia tööl. Kehva konkurentsivõime tõttu on enamikul ainsaks elatusallikaks riiklik abiraha või perekonna toetus.
Tallinna vaimse tervise keskuse direktori Triin Vana sõnul paraneb kolmandik psüühikahäiretega inimesi ravi tulemusel täielikult, kolmandik vajab taastumiseks ja tagasilanguste vältimiseks sotsiaalse toimetuleku tuge ning kolmandik lõpetab paraku halvasti. Selle keskmise kolmandikuga tulebki tegeleda.
Psüühikahäiretega inimeste abistamiseks on olemas toetatud töötamise teenus. Kõigepealt selgitatakse välja inimeste valmisolek ja soov tööle asuda. Edasi liigutakse väikeste sammudega tööharjumuste kujundamise poole. Algul õpetatakse kindlal ajal kohal käima ja lihtsamates töödes kaasa lööma. Hiljem aitavad tugiisikud leida paindliku tööaja ja muude sobilike tingimustega töökohta, aga ka tööle asuda ja tööandjaga suhelda.
«On inimesi, kes lähevad tööle, saavad edukalt hakkama ja jäävadki leitud ametisse paika, kuid on neidki, kes tagasi langevad ja töölt ära tulevad,» ütles Pelguranna tegevus- ja teraapiakeskuse juhataja Helena Ehrenbusch.
Erinevad rühmad
Ta rõhutas, et iga tööellu tagasi tulnud inimene on suur võit nii temale endale kui pereliikmetele, aga ka kogu ühiskonnale. Hea meelega võtavad vaimse puudega inimesi tööle turvafirmad ja suured kaubaketid – kas siis käru lükkama või kaupu tõstma. Eriti varmad on neile tööd andma ettevõtjad, kel endal olnud kokkupuude mõne säärast haigust põdeva inimesega.
Üks viis vaimsete häirete all kannatavaid inimesi aidata on ka kunstiteraapia. Seda eriala saab nüüd õppida Tallinna Ülikoolis riiklikult tunnustatud õppekava raames.
Helena Ehrenbusch ise juhendab tantsu- ja tsirkuseteraapiaringe, kuid Eestis tegutsevad ka muusika- ja maalikunstirühmad. Diagnoos on seal käivatel inimestel erinev, alustades depressioonist ja lõpetades skisofreeniaga.
«Liikumine ja kaunid kunstid mõjutavad meeleolu ja tundemaailma ning on sellistena tervise taastumisel väga olulised,» selgitas Ehrenbusch. Inimesed muutuvad vabamaks ja enesekindlamaks, see aitab aga tervenemisele kaasa.