Miks kurdid hästi näevad?

Kurtus võib parandada nägemisvõimet. Foto: SCANPIX

Kurtide ja pimedate inimeste puhul võib sageli täheldada ülejäänud meelte suurenenud võimekust, kuid senini ei ole keegi osanud seletada selle põhjusi.

Kanadas asuva Lääne-Ontario ülikooli teadlased avastasid Stephen Lomberi juhtimisel sünnipäraselt kurte kasse uurides, et on olemas põhjuslik seos suurenenud nägemisvõime ning aju selle osa reorganiseerumise suhtes, mis tavaliselt tegeleb kuulmisega, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator Physorg.com`i.

Teadlasterühm avastas sünnipäraselt kurte ja kuulvaid kasse võrreldes, et kurtidel isenditel on suurenenud ainult kaks nägemisega seotud spetsiifilist võimet: nägemise teravnemine perifeerses tsoonis ning võime näha liikumist.

Teadlased leidsid, et kuulmisega tegelev ajukoore piirkond, mis tavaliselt tuvastab perifeerset heli, suurendas kurtidel kassidel perifeerset nägemist. See viis teadlased järeldusele, et ajukoore selle osa funktsioon jääb samaks, kuid lülitub kuulmiselt ümber nägemisele.

Lomberi sõnul on aju äärmiselt efektiivne ega lase kasutamata ressurssidel raisku minna, vaid üritab ühe tundemeele kaotust kompenseerida teise kasuliku tundemeele suurendamise abil.

Näiteks on kurdil kasu sellest, kui ta perifeerse nägemise abil näeb juba kaugelt lähenevat autot, sest ta ei kuule, et see kõrvalsuunast läheneb, ega suuda kuulmise abil täpsemalt arvestada lähenemise kiirust.

Lomberi juhitav rühm üritab jõuda selgusele, kuidas kurdi inimese aju erineb kuulva inimese omast. See aitaks paremini mõista, kuidas aju käsitleb kuulmispuude leevendamiseks kasutatavaid sisekõrva implantaate. Küsimus seisneb nimelt selles, mis juhtub siis, kui aju on ennast juba ümber häälestanud kuulmisvõime kaotusele, kuid siis see taastub.