Lugeja küsib: miks müüakse «hard» hambaharju?

Hambaharju müüakse eri pehmusega.

FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

«Hambaarstid soovitavad kasutada kõige pehmemate harjastega harja, kuid miks on poes müügil ka «medium» ja «hard», kui need väidetavalt hammastele liiga teevad?» kirjutas lugeja.

Vastab Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink:

Järelikult inimesed ostavad neid jäigemate harjastega harju. Eestis on turumajandus ehk kui on nõudlus, siis kaupmees ka soovitut pakub. Kõvad harjased vigastavad iget ja kulutavad hambakaelale V-kujulise defekti. Hammaste harjamise eesmärk on häirida biokile (bakteriaalse katukihi) elutegevust, sest tänapäevase pehme dieediga pole isepuhastumine piisav.

Erilist «õhutamist» vajab just hambakael igemevaos natuke allpool igemepiiri. Hammaste vahel, kuhu hambahari ei ulatu, tuleb kasutada individuaalselt sobivat abivahendit. Noorematel on selleks tavaliselt hambaniit ja vanemaks saades on vajalik kasutada hambavaheharjasid.

Samamoodi võiks küsida: kellele müükase fluoriidivaba hambapastat, sest tootjad reklaamivad ja hambaarstid soovitavad just fluoriidiga hambapastat, mis on arenenud riikides hea hambatervise alus. Hambapasta ei aita oluliselt hambaid puhastada, vaid on vajalik hambakoe mineraliseerimiseks. Õigesti kasutatakse hambapastat nii, et seda ei loputata pärast hammaste harjamist veega välja, et see jääks hammastega kontakti võimalikult pikaks ajaks.

Ja veel tasub mainimist, et pelgalt hambaid pestes pole võimalik hambakaariest vältida. Aukude ärahoidmiseks tuleb eelkõige hambasõbralikult toituda ehk jälgida suhkrukella põhimõtet. Võimalikult pikad pausid toidukordade vahel ja janu kustutamine puhta veega aitab hoida hambad terved. Vaata täpsemalt kiku.hambaarst.ee.