Sünteetiliste uimastite tarvitamine on tõusuteel: selle aasta märtsis suri peojärgsel päeval 22-aastane norrakas sünteetilise marihuaana tarvitamise tagajärjel.
Sünteetiline kanep nõudis esimese ohvri
Noormehe puhul on tegemist esimese taolise surmajuhtumiga, vahendab thelocal.no. Niinimetatud sünteetilist marihuaanat saadakse psühhoaktiivsete kemikaalide pihustamisel taimedele, mida seejärel suitsetatakse või süüakse.
«Sünteetiliste narkootikumide suurim probleem on see, et me ei tea täpselt, mida need sisaldavad ja kui kanged need on,» kommenteeris Norra St. Olavi haigla vanemraviarst Andreas Westin juhtunut Aftenpostenile. «Igal nädalal tuleb turule uusi narkootikume.»
Seevastu tavapärase, keemiavaba marihuaana suitsetamise tagajärjel ei ole Norras kunagi surmajuhtumitest teatatud. Väidetavalt ei suurene selle mõju pärast teatud haripunkti jõudmist.
«Sünteetilise kanepi mõju sõltub konkreetselt annustest – mida rohkem manustada, seda suurem on toime,» ütles Norra Rahvatervise Instituudi esindaja Liliana Bachs portaalile nrk.no. Enamasti tellitakse aineid internetist.
Tõsiasja kinnitas ka Norra piirivalveametnik Alf Røgeberg, kelle sõnul konfiskeeritakse psühhoaktiivseid aineid ja nende koopiaid piiril iga päev, mis näitab selgelt narkootikumide tarvitamise kasvu.
Teiste sünteetiliste uimastite tagajärjel on Norras surnud vähemalt 30 inimest. Enamus surmadest on seotud hallutsinatsioone tekitava PMMA tarvitamisega, mis on ecstasy toimet suurendav keemiline meelemürk. «Norra asub selle aine tarvitamisega maailmas kurbusttekitavalt kõrgel kohal,» lisas Westin.
PMMA on veelgi ohtlikum kui ecstasy ning paljudele ostjatele müüakse seda just ecstasy või MDMA nime all. Kuna PMMA toime avaldub hiljem, on oht tablette rohkem võtta ja üledoos saada. Tulemusena on tegemist kordades mürgisema ainega kui ecstasy.
Maksu- ja tolliameti narkotalituse andmetel on Eestis hakatud sünteetilisi kannabinoide (nn spice’i) müüma neile tuntud uimastite välimust andes. MTA tabas möödunud sügisel uurimiste käigus suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile.
MTA hoiatab kõiki inimesi plastiliinile sarnase pruunikas rohelise aine eest, millel on kerge kasepuu aroom. Tegemist on väga ohtliku ainega, mille tarvitamise tagajärjed on ettearvamatud.
Eesti kohtuekspertiisi instituut kinnitas toona, et seni ei ole Eestis ühtegi surmajuhtumit sünteetilisest kannabinoidist olnud, kuid erinevates riikides on neid registreeritud. Samas on sünteetilise kannabinoidi toimest inimesed (peamiselt alaealised) sattunud haiglasse.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Leho Laur sõnas Postimehele, et politseile teadaolevalt ei ole keegi Eestis sünteetilise kanepi tarvitamisse surnud. Samuti pole viimasel ajal esinenud eelmise aasta lõpus Lääne-Virumaal juhtunuga sarnaseid tervisekahjustuste laineid. Küll on ette tulnud mürgistusjuhtumeid, kus inimesed on saanud raske tervisekahjustuse.
Sünteetilise kanepi leviku vastase võitluse teeb keeruliseks asjaolu, et paljud sünteetilise kannabinoidi vormid ei ole kantud Eestis keelatud ainete nimekirja. Seda asjaolu kasutavadki ära ainete maaletoojad ja vahendajad ning keelatud ainete nimekirja täienemisel uuendatakse või muudetakse aine koostist.
Positiivne on see, et viimasel ajal on tunduvalt kiirenenud uute ainete keelatud nimekirja kandmine, mis annab politseile paremad võimalused ohtlike ainete levikuga võitlemisel. Samuti on maksu- ja tolliamet tõkestanud piiril selliste ainete Eestisse toomist Kuna Lääne-Virumaal sattusid haiglasse peaasjalikult noored inimesed, siis levis arvamus, et tegemist on peamiselt alaealiste seas tarvitatava ainega. Tegelikult levib sünteetiline kanep palju laiemates ringkondades ning aineid tarvitavad ka erinevas vanuses täiskasvanud.
Politsei rõhutab, et uimastite tarvitamine on äärmiselt ohtlik. Ka sünteetilise kanepi puhul on tarvitajale teadmata aine koostis, selle valmistamisviis ja mõju, mistõttu võivad tarvitamise tagajärjed olla ettearvamatud ning lõppeda raske tervisekahjustusega.