Tervishoiukulude osatähtus SKPst on kõikides OECD riikides (peale Türgi) suurem kui Eestis, kuigi Eesti on üks väheseid OECD Euroopa riike, kus ravikulud on viimastel aastatel tasapisi tõusnud, selgub äsja avaldatud andmebaasist.
Euroopa riigid kärbivad tervishoiukulusid, aga Eestist on need ikka suuremad
Eestis suurenesid tervishoiukulud 2013. aastal 4,4 protsenti ja tervishoiukulude osatähtsus SKPst suurenes kuue protsendini. Näiteks Kreeka kulutas 2013. aastal tervishoiule umbes 9,2 protsenti SKPst, Itaalia mullu aga 8,9 protsenti.
Kui võrrelda tervishoiukulusid aga 2009. aastaga, mil kulud olid kõrgeimad (6,6 protsenti), jäävad tänased Eesti näitajad aga ikka veel sellele alla. Sama kehtib enamiku Euroopa riikide kohta – tervishoiukulud inimese kohta ei olnud 2013. aastaks veel ületanud 2009. aasta taset.
Samas on väljaspool Euroopat asuvates OECD riikides on alates 2010. aastast tervishoiukulud suurenenud 2,5 protsenti aastas.
OECD riikides on tervishoiukulutused kasvanud koos majandusega, kuid alates 2012. aastast on nende osatähtsus SKP-st püsinud samal tasemel. See on kontrastiks majanduskriisile eelnenud aastatele, mil tervishoiukulutused kasvasid majandusest kiiremini.
Kolmveerand OECD riikide tervishoiukuludest on jätkuvalt pärit avalikest allikatest, kuid riigipoolsete kulude ohjamise meetmed on mõnedes riikides toonud kaasa suurenenud erasektori kulutused – seda nii eraravikindlustuse osa suurenemise, kui leibkondade kulutuste kasvu osas. Kreekas ja Portugalis on erasektori osa tervishoiukuludes suurenenud ligi nelja protsendipunkti võrra alates 2009. aastast, mis on suurim kasv OECD riikide hulgas ja mille tulemusena kattis erasektor 2013. aastal mõlemas riigis kolmandiku kõigist tervishoiukuludest.
Eesti puhul oli tervishoiukuludes kõige suurem erasektori osakaal 2007. aastal (26,4 protsenti) ja kõige väiksem 2011. aastal (19,5 protsenti). Pärast majanduslangust oli erasektori osakaal Eesti tervishoiukuludes jõudnud 2013. aastaks 22,3 protsendini.