Sisuturundus

Väikelapse toiduallergia suurim oht peitub lapsevanemas

Organismi tundlikkust allergeenide suhtes määratakse nahatorketestidega, kuid see ei kinnita veel allergia olemasolu. 

FOTO: Perhi

Oma laste pärast muretsedes lähevad lapsevanemad teinekord liiale ning jätavad toiduallergiat kahtlustades lapse menüüst välja olulisi toitaineid. Toiduallergiat oskab määrata ainult spetsialist.

Laste allergoloogid Triine Annus ja Urve Putnik kohtavad oma töös tihti lapsevanemaid, kes kahtlustavad võsukestel toiduallergiat või toidutalumatust ning alustavad omal käel dieete, mis võivad jätta sügava jälje lapse arengusse. Vale dieet võib muuta haiguse hullemaks, takistada organismi loomulikku arengut ning põhjustada tulevikus psühholoogilisi häireid.  

«Meie igapäevatöös teebki kõige rohkem muret see, kui kergekäeliselt loobuvad lapsevanemad olulistest toiduainetest,» ütles dr Putnik. Tema sõnul on valdav, et lapsevanemad panevad lapsele omaalgatuslikult diagnoosi ja hakkavad veel enne arsti juurde tulekut piirama vajalikke toitaineid lapse menüüs. Dr Putniku sõnul kiputakse arvama, et igasugune nahalööve võrdub allergiaga ning esimese täpi peale nahal hakatakse otsima põhjust toidust. «Nahalöövet võivad põhjustada ka igasugused infektsioonid, sügelised, nahaseened ja tihti peitubki põhjus milleski muus,» lausus dr Putnik.

Dieedi mõju tervisele

Piim on muna kõrval üks peamisi toiduaineid, mis väikelastel allergiaid tekitab ja mida lapsevanemad sageli allergia puhul kahtlustavad. «Piim on meie organismi põhiline kaltsiumiallikas ning olenemata sellest, kas siis põhjusega või mitte, mõjutab selle väljajätmine menüüst lapse luustiku ja hammaste arengut,» tõi dr Putnik näite ühe toiduaine põhjal. Niisamuti oluline on tema sõnul säilitada menüüs kõiki teisi toiduaineid.

Dr Annuse sõnul on lapse organism seatud arenema teatatavas vanuses kindlaid asju õppima ja tegema. «Lapse arengus on kindel iga selleks, et ära õppida maitsed ja toidutekstuurid ning kui laps neid õiges eas ei õpi, siis võib juhtuda, et hiljem on tal väga raske hakata neid asju sööma. Näiteks ei pruugi laps hakata kunagi piima jooma, kui ta ei ole väikesest peale piima saanud. Lisaks, kui inimesel on pidevalt olnud mingi toidu piirang, siis see võib hakata teda mõjutama psühholoogiliselt sellisel moel, et võivad tekkida psühhiaatria valdkonda kuuluvad söömishäired,» selgitas dr Annus. Sama kinnitas dr Putnik, kelle sõnul ei ole laste söömishäired Eestis paraku harvaesinev nähtus.  

Aga kui lapsel ongi allergia?

Kui lapsel on allergia mõne toiduaine suhtes, kuid väikestes kogustes seda siiski talub, tuleks arstide sõnul selle tarbimist taluvuse piiril kindlasti jätkata. Dr Annuse sõnul on niisugusel juhul suurem tõenäosus, et laps paraneb või ta jääb vähemalt samal tasemel toiduainet taluma. Kui aga hakata täielikult seda allergeeni vältima, siis võib juhtuda, et väikenegi taluvus kaob. «Toiduaine täieliku välistamise tulemusena võib tekkida juba tõsine raske allergia ning et sada protsenti seda toiduainet elu jooksul ikkagi vältida ei suudeta, siis võib kokkupuude väikesegi kogusega tuua palju hullemaid tagajärgi,» lisas dr Annus. «Seetõttu oleme õpetanud lapsevanematele, et andke kasvõi kord nädalas seda toitu, lapsevanemad aduvad tegelikult lapse taluvuspiiri ning pikas perspektiivis on see lapsele kasulik,» tõdes dr Putnik.

Toiduallergia võib väga palju piirata ka lapse suhtlemist teiste eakaaslastega, ta ei saa minna teistega sööma või külla sünnipäevadele, kuna ta ei tea, mis seal süüa pakutakse. Sama kehtib suvelaagrite, matkade ja klassiekskursioonide kohta. On esinenud juhtumeid, kus laps on koolis läbi elanud raske allergilise reaktsiooni ning hiljem ei ole teda seetõttu juletud klassiekskursioonile kaasa võtta.

«Tõsiste allergiate puhul on kõik ettevaatusabinõud mõistetavad, aga kui lapsevanem on ise ilma arstiga konsulteerimata selle diagnoosi kunagi lapsele pannud ja tal tegelikult võib-olla polegi midagi häda, siis on see lihtsalt väga kurb,» ütles dr Annus.

Lisaks lapsele võib allergia panna suure surve lapsevanemale endale. «Lapse dieedile keskendumine lõpeb sellega, et lapsevanem millegi muuga enam ei tegelegi. Ta peab lapsele kõik toiduained eraldi ostma ja kõik söögid eraldi valmistama. Kogu tema elu sisu on lõpuks lapse dieet,» manitses dr Annus lapsevanemaid siiski kainet mõistust säilitama.

Hiljuti Eesti laste hulgas läbi viidud Allergofoodi uuringust selgus, et üheksa lapsevanemat kümnest kahtlustavad oma lapsel ekslikult toiduallergiat.