Eestis ollakse küll mures liikluses tuleneva õhusaaste pärast, kuid ahjuküttega kaasnevatele ohtudele ei mõelda.
Uuring: Eestis ei saada aru ahjukütte kahjulikkusest
16. juuli 2015, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi neljandik eestimaalastest on tõsiselt mures liiklusest tuleneva õhusaaste tervisemõjude pärast, selgus keskkonnatervise uuringute keskuse tehtud uuringust. Ahikütte õhusaastes näeb probleemi aga vaid seitse protsenti elanikest. Uuringus kõrvutati ka inimeste tegelikku kokkupuudet õhusaastega oma elukohas ja nende hinnanguid kokkupuutele õhusaastega. Inimesed pigem ülehindavad oma kokkupuudet liikluse heitgaasidega ja tänavatolmuga, kuid alahindavad tegelikkukokkupuudet ahikütte õhusaastega.
Saastega enam kokkupuutuvate inimeste seas on suurem nende osakaal, kes on allergilised, põevad südamehaigusi ja kellel on kõrge vererõhk.
Väga suur hulk inimesi (nt ahikütte saaste puhul 68%, liiklusmüra puhul 48%, saastunud joogivee puhul 30%) ei ole midagi ette võtnud vältimaks kokkupuudet nende negatiivse mõjuga keskkonnateguritega. Seevastu üle 91 protsenti inimestest on enese kaitseks midagi ette võtnud kuuma ilma mõjude eest. Nii liiklussaaste, ahikütte saaste kui ka siseõhu saaste puhul pole enamasti midagi ette võetud, sest inimesed pole sellele probleemile mõelnud. Ka on levinud arvamus, et liiklussaaste ja ahikütte suits ei põhjusta inimesele märkimisväärset kahju.
Keskkonnategurites näevad oluliselt suuremat ohtu tervisele kõrgema haridusega inimesed ja naised, samuti on venekeelne elanikkond selles suhtes murelikum. Hingamisteede kaebustega ja psühholoogiliste probleemidega inimesed teadvustavad oluliselt sagedamini just õhusaaste tervisemõjusid.
Kolm neljandikku küsitlusele vastanutest arvas, et ametiasutused peaksid tegema rohkem vähendamaks õhusaastest tingitud terviseriske. Ametiasutuste suuremat sekkumist ootavad pigem vanemaealised, vene keelt kõnelevad, väiksema sissetulekuga ja halvema tervisehinnanguga inimesed.
Riiklikest meetmetest õhusaaste vähendamiseks peetakse parimaks rahalist toetust ühistranspordi arendamiseks, kuid naastrehvide maksustamisele ollakse üldiselt vastu. Ahikütte saaste vähendamise meetmetest peeti parimateks vanade küttekollete uuendamise rahalist toetamist ja teadlikkuse tõstmist õigetest kütmisviisidest.
Pool vastanutest tunneb kohustust vähendada oma elustiiliga kaasnevat elukeskkonna reostust. Nende hulgas on enam naisi, maal elavaid, terviseriski kõrgeks hindavaid ja eesti keelt kõnelevaid inimesi.