/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2015/07/13/4276129t1h5cec.jpg)
Tänu merevee soojenemisele on ohtlik bakter Vibrio vulnificus jõudnud ka Euroopa vetes, kuid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia dotsendi Tõnis Karki sõnul pole paanikaks põhjust.
Ohtlik bakter meres – kas karta või mitte? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vibrio vulnificus bakter isoleeriti kunagi 70-ndatel. Seda on leitud peamiselt Kariibi mere regioonist – USA ja Mehhiko, samuti Kagu-Aasia meredest. Viimasel ajal siiski arvatakse, et ta levinud palju laiemalt, ilmselt ka Euroopas,» selgitas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia dotsendi Tõnis Kark. Ta lisas, et temale teadaolevalt Eestis bakterit leitud ei ole.
Karki sõnul põhjustab bakter tõesti infektsioone – gastroenteriiti, haavandeid, millest võib tekkida sepsis. Bakteri omapäraks on see, et nakatunute letaalsus on kõrge – sureb 20-30% haigestunutest.
Karki sõnul on aga oluline meeles pidada, et haigust esineb harva. «Me räägime USA ja Mehhiko kontekstis mõnekümnest juhust aastas. Võrrelgem siin – meres on miljardid bakterid, tõenäosus bakteriga kokku puutuda on seega suur, kuid haigestuvad üksikud inimesed, kellel on immuunsuse langus vms,» rääkis Kark. Ta lisas, et ka haava kehal võib käsitleda lokaalse immuunsuse langusena.
Teadlase sõnul on tõe kriteeriumiks praktika ja selle kohaselt ei saa rääkida massilisest inimeste haigestumisest Vibrio vulnificus bakter nakkusesse. «Olgem realistid – oht on väga väike, tegelikult olematu,» sõnas ta. Samas möönis Kark, kui toimub nakatumine, siis suremus on kõrge. «Sepsis on sepsis – igasuguse bakteri poolt põhjustatud sepsis on suure suremusega,» sõnas ta.
Vibrio vulnificus bakter on ravitav antibiootikumidega. Samas, kuna juhtumeid on maailmas olnud suhteliselt vähe, siis on ka ravimise kogemus väiksem kui paljude teiste bakterite puhul.
Teadlase sõnul seostatakse bakterit austrite ja sooja mereveega. «Üldine arvamus on, et kui merevee temperatuur tõuseb, näiteks mandrilaval, siis täheldatakse rohkem Vibrio vulnificus nakkust. Euroopas võib selline situatsioon tekkida näiteks kuumaperioodidel, kus bakter hakkab kuumas kliimas ja seisvas vees levima,» selgitas ta. Eesti merevesi pole aga väga soe, eriti sellel aastal.
Mullu nakatus USAs 90 inimest, kellest 35 surid. Sel nädalal teatas Poola meedia, et Vibrio vulnificust on leitud ka Läänemerest.