Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/04/21/34714t1h3dad.jpg)
Eelmisel nädalal, 4. – 10. oktoobrini haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kokku 3645 inimest, neist gripitaolisse haigusesse 72 isikut.
Eelneva nädalaga võrreldes vähenes haigestunute arv 18 protsendi võrra. Keskmisest pisut enam oli haigestunuid Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal, kuid suuri erinevusi maakondade lõikes ei olnud.
Alates 40.nädalast hakkas kasvama gripitaoliste haigestumiste arv. Kokku registreeriti eelmisel nädalal 72 gripitaolise haigestumise juhtu, laboratoorselt kinnitati A gripidiagnoosi ühel korral.
Põhiliselt olid haigestumised seotud siiski muude respiratoorseid haigusi põhjustavate viirustega. Ringlesid nii paragripi-, kui ka adeno- ja RS-viirused. Domineerivat viirust ei ole veel võimalik kindlaks määrata. Terviseamet hindab haigestumuse intensiivsuse nende andmete põhjal madalaks.
Euroopas on grippi haigestumine praegu samuti väike. Mõned A gripi üksikjuhud registreeriti Inglismaal ja Rootsis. Ülejäänud ELi riikides grippi registreeritud ei ole.
Milline gripi viiruse tüvi sel hooajal Euroopas domineerib, ei oska eksperdid veel öelda.