/nginx/o/2015/07/20/4298771t1h5fab.jpg)
Liiga paljud inimesed on leetrite vastu vaktsineerimata ning paljudel puudub selleks üldse õigus.
Leetrivaktsiin pole immigrantidele kättesaadav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetrid on väga nakkav haigus, mis võib lõppeda surmaga ning paraku on Euroopas vaktsineeritud vaid kolmandik ohus olevatest lastest, teatab aftonbladet.se. Rahvusvahelisi humanitaarorganisatsioone koondava «Doctors of the World» Rootsi esindaja Eliot Wieslanderi sõnul saab vaktsiinisüsteem toimida ainult siis, kui kõik on vaktsineeritud.
Muret tekitab tõsiasi, et paljudele elanikele ei ole vaktsiin garanteeritud. See kehtib valdavalt sisserändajate, kuid ka Rumeeniast, Bulgaariast ja Kreekast tulevate inimeste kohta, kellest suur osa on ka mustlased. Need vähemusgrupid on haiguse suhtes väga ohustatud, kuid näiteks Rootsis nemad vaktsiini ei saagi.
Migrandid peavad enamikus Euroopa riikides vaktsiini eest maksma, mis käib neile aga üle jõu. Isegi kipsi paigaldamine maksab Rootsis tervishoiukaardita inimesele 1200 krooni ehk 128 eurot ning rahapuudusel on ravimata haigused sisserändajate seas kasvav probleem.
Leetrid levivad siis, kui nakatunud inimene köhib või aevastab ning pritsmed kanduvad õhuga teise inimese nahale. Mida vähem inimesi on vaktsineeritud, seda suurem on leetrite laialdasema leviku oht. Seega on vaktsineerimisel mõtet vaid juhul, kui see kehtib kogu elanikkonnale. Sedasi väheneb ka nende inimeste nakatumisrisk, kes tervislikel põhjustel või nõrga immuunsüsteemi tõttu ei tohi vaktsiini saada.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) seatud eesmärk leetrid aastaks 2015 Euroopast välja juurida, ei ole nende trendide puhul siiski võimalik. «See olnuks võimalik, kui vaktsiin oleks kogu aeg kõigile kättesaadav olnud,» ütles Wieslander, «kuid nüüd riskime kõik koos».
Keegi ei võta vastutust
Nüüd püüab «Doctors of the World» Rootsi haru liikmesriike veenda, et kõigil ELi elanikel peaks olema tervishoiuteenustele võrdne juurdepääs. «Hetkel ei võta keegi vastutust, iga asutus arvab, et see on kellegi teise probleem,» nentis Wieslander. Tema hinnangul sooviks enamik vakstineerimata isikuid vaktsiini kohe saada, kuid neil puuduvad selleks vahendid.