Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ema kogemus: laps jõi äädika ja õli kokteili

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Äädikas peab olema kättesaamatus kohas.
Äädikas peab olema kättesaamatus kohas. Foto: Margus Ansu / Postimees

Mu kaheaastane laps jõi sügisel äädikat. Ajal, kui mu tähelepanu oli kõrvale suunatud, segas ta kokku vee, õli ja äädika kokteili ning jõi seda.

Kuigi tal polnud väliselt midagi viga, läksime siiski lastehaiglasse kontrolli. Arst küsis skeptiliselt: «Ta on nii rõõmus. On ta ikka äädikat joonud?» Mina ütlesin, et on küll – äädikalõhn tuleb lapse suust, mitte särgilt. Selgitasin talle, et oli selline kokteil. Ta ütles, et selline segu on halvem kui puhta äädika joomine, sest laps tunneb ära äädika halva maitse ning sülitab selle välja. Ent lahjendatud versioonis ta äädika maitset ei tunne ning joob meelsamini.

Igaks juhuks jäime ööseks haiglasse. Hommikul pandi mu kaheaastane põnn narkoosi alla (nii noore lapse puhul on see standardprotseduur) ja viidi endoskoopiasse. Tuvastatigi, et lapsel on söövitushaavad. Talle kirjutati välja tabletid (täiskasvanute omad), mis alandasid maohappesust ja mida tuli võtta kuu aega.

Tagasi üles