Ravimiameti andmetel teostati Eestis möödunud aastal 2970 viljatusravi tsüklit, millele järgnes embrüode või seemnerakkude ülekandmine, viljatusravi katteks maksis Haigekassa välja ligi poolteist miljonit eurot.
Viljatusravi vajab igal aastal mitu tuhat eestlast
2013. aastal teostati viljatusravitsükleid 4 protsendi võrra rohkem ehk 3097, neist kliinilise rasedusega lõppes 685. 2014. aasta kliiniliste raseduste arv selgub järgmisel aastal.
Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika järgi maksis Haigekassa eelmisel aastal viljatusravi kulude katteks välja 1,478 miljonit eurot ning 2013. aastal 1,473 miljonit. Kuigi kulud kokku oluliselt suurenenud ei ole, siis kulukomponente eraldi vaadates on näha, et suurenenud on menetlustoimingute (14 protsenti ) ja raviteenuse kulud (5 protsenti).
Raviteenuse kulu kasv on seotud kehavälise viljastamise piirhinna tõusuga. Võrreldes 2013. aastaga kallines see mullu 2,4 protsenti, ravimite väljamaksed aga vähenesid 5,9 protsendi võrra.
Kõige sagedamini kasutatav viljatusravi meetod on seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), mida kasutatakse mehepoolse viljatuse korral. Toimingu käigus viiakse seemnerakk otse munarakku ning pärast munaraku viljastumist kantakse embrüo tagasi naise emakasse. Võrreldes 2013. aastaga sagenes ICSI meetodi kasutamine mullu 4 protsendi võrra. Kõige enam kasutatakse seda meetodit 35-39-aastaste naiste seas – kasv aasta varasemaga oli selles vanusgrupis 16 protsenti.
Eelmise aasta jooksul siirati 4605 embrüot (varajases arenemisjärgus loodet) ja sügooti (viljastatud munarakku), mida on võrreldes aasta varasemaga 2,6 protsenti rohkem. Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot.
Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris möödunud aastal 13 783 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud (IVF) lapsi oli 355. IVF laste osakaal on veidi vähenenud: 2014. aastal moodustasid IVF lapsed kõigist elussündidest 2,6 protsenti, 2013. aastal aga 2,9 protsenti.