Maailma esimene malaariavaktsiin sai euroliidult rohelise tule

Alla viie-aastased lapsed on Saharast lõunasse jäävates riikides kõige suuremaks malaariasse haigestumise riskirühmaks. Foto: Anthony Fouchard / SIPA / Scanpix

Euroopa ravimiametnikud andsid oma heakskiidu maailma esimesele malaariavaktsiinile, mida võiks hakata kasutama nende Aafrika laste ravimiseks, kes on sääskede edasikantavasse haigusse nakatunud.

Briti ravimifirma GlaxoSmithKline ja PATH Malaaria Vaktsiini Initsiatiivi koostöös väljatöötatud vaktsiin RTS,S – teise nimega Mosquirix –, saab suure tõenäosusega olema esimene litsentseeritud inimvaktsiin, mis aitab sääskedega leviva haiguse vastu ja võib seekaudu päästa miljoneid haigusse nakatunuid, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Ravimi, mille väljatöötamist on osaliselt toetanud ka Bill ja Melinda Gatesi Fond, turvalisust ja tulemuslikkust hindab pärast Euroopa ravimiametnikelt heakskiidu saamist veel ka Maailma Terviseorganisatsioon, mis on lubanud esitada oma seisukoha selle kohta, millal ja kus seda ravimit võib malaariasse haigestunutele manustama hakata, hiljemalt selle aasta lõpuks.

Igal aastal haigestub malaariasse 200 miljonit inimest ja 2013. aastal suri selle tagajärjel hinnanguliselt 584 000 inimest. Valdav osa neist olid pärit Saharast lõunasse jäävatest Aafrika riikidest ning üle 80 protsendil surmajuhtudest olid ohvriteks alla viieaastased lapsed.

GSK tegevjuhi Andrew Witty sõnul on Euroopa ravimiametnike otsus oluliseks sammuks selles suunas, et maailma esimest malaariavaktsiini saaks kasutama hakata. «Kuigi RTS,S üksinda ei aita haigusest jagu saada, aitab selle kasutamine koos teiste ennetavate meetmetega – nagu säästevõrgud ja putukamürgid – saada malaariasse haigestuvate laste hulka Aafrika riikides kontrolli alla,» märkis ta.

Maailma terviseeksperdid on juba pikalt oodanud, et teadlased leiaksid tulemusliku malaariavaktsiini. Ravimifirma GSK teadlased on RTS,S välja arendamisega tegelenud 30 aastat. Vaktsiinisüst sisaldab ka abiainet, mille tegemise eest vastutab Ameerika ravimifirma Agenus.

Lootused, et Mosquirix võiks lõpuks olla see ravim, mis aitab oluliselt malaariasse suremust vähendada, said tugeva löögi, kui 2011 ja 2012. aastal läbi viidud katsed näitasid, et malaariasse haigestumise risk vähenes üksnes 27 protsendil 6- kuni 12-nädalastel lastel ja 46 protsendil 5- kuni 17-kuulistel lastel. Väikesest tulemuslikkusest hoolimata soovitavad Euroopa terviseametnikud võimaldada vaktsiini kasutamist ka nii väikestel lastel.

Mõned malaariaeksperdid on avaldanud kahtlust selle kohta, kui mõttekas on siis sellise vaktsiini tootmine ja annustamine, kui see kaitseb ainult osaliselt haiguse vastu. «Millal vaktsiini manustada, kui pikalt ja mis täpselt saab olema selle mõju Aafrika riikides kasutuselevõtu järel, ei ole veel päris selge,» sõnas PATHi asepresident ravimitootmise alal David Kaslow.

Samas Joe Cohen, ravimifirma GSK palgal olev teadlane, kes on Mosquirixi väljatöötamist juhtinud alates 1987. aastast, ütles Reutersile, et tal ei ole põhjust kahelda selles, et vaktsiin aitab oluliselt vähendada nii malaariasse nakatumist kui ka sellest põhjustatud surmasid Aafrika laste hulgas.

GSK on lubanud mitte hakata Mosquirixi pealt kasu teenima, pidades selle hinnastamisel silmas seda, et tootmiskuludele läheb juurde vaid viieprotsendiline hinnalisa, mis hiljem investeeritakse malaaria ja teiste troopiliste haigustega seotud teadusuuringutesse.

Vaktsiini väljatöötamisega tihedalt seotud allikad rääkisid Reutersile, et ühe vaktsiinisüsti planeeritud maksumus on 5 dollarit ehk 4,53 eurot, mis tähendab, et soovitusliku neljast doosist koosneva vaktsineerimise maksumus lapse kohta hakkab olema 20 dollarit ehk 18,11 eurot.