Eestlased võõrsil: kiirabisse minnes vali haiglat ja varu kannatust

Arst. Foto: SCANPIX

 Võõrsil kiirabisse minnes tuleb valmis olla ootamatusteks - iga haigla omal jalal tulijaid vastu ei võta ja Saksamaal võib inglise keelega hätta jääda, selgub Postimehe lugejate kogemustest.

Kommentaator Aira sõnul kukkus tema ema Soomes rängalt ning vanemad ootasid kiirabi üle tunni, pärast haiglas veel ligi seitse tundi. «Arst ei puudutanud ema ega lähenenud patsiendile, vaid vaatas eemalt ja käskis õel haava kinni õmmelda. Puhastamata haav läks mädanema ja ema oleks peaaegu jalast ilma jäänud. Hea, et tõin ema viimasel hetkel Eestisse, kus ta päästeti,» kirjutas ta.

Eestlane aga kiitis Helsingi Meilahti haiglat, kus juba esimene kontakt registratuuris oli väga asjatundlik, palavikus patsient sai kohe võimaluse lamada ning  kopsupõletiku kahtluse korral ei hakanud keegi ultraheliuuringut tegema. «Töötajad olid viisakad, patsienti austusega suhtuvad ja kommunikatsioon oli ikka dialoogi, mitte monoloogi vormis,» kiitis ta.

Kommentaator Kuke sõnul olevat Soomes EMO ooteaeg suvel tavaliselt 3-6 tundi, sest siis on tööl üliõpilased, suur osa ajast läheb aga uuringutele ootamisele.

Taani

Mari  kirjeldas veidrat haiglate jaotust Taanis. Haiglate vahel olevat ära jaotatud, millistesse toob kiirabi patsiente ning millistesse saavad inimesed ise minna. «Näiteks Roskilde kesklinnas asuv haigla võtab vastu vaid kiirabiga saabunud patsiente ning kui sul läheb just siin abi vaja, siis sõida ise kas Kopenhaagenisse või Køgesse (mõlemad umbes  20-30 kilomeetri kaugusel) või kutsu endale kiirabi.

Ükskõik, mis arstile minnes  pead sa põhimõtteliselt ise endale diagnoosi panema ja siis laskma arstil end vastavatele uuringutele saata. Arsti vastus igale probleemile on tihti selline: «Mine koju ja joo teed, läheb paremaks». Mitmed tuttavad on Taani arsti «terveks» tunnistamise järel kodumaal otse opile saadetud,» kirjutas ta.

Aadu  aga väitis, et on Taanis paar korda esmaabis käinud ning ooteaega pole olnud, vaid arst on kohe temaga tegelenud.

Rootsi

Mart  kirjutas, kuidas ootas Rootsis Södertälje haiglas seitse tundi, et nihestatud sõrmeliiges paika pandaks, sõrm olevat aga  senini kõver.

Kommentaator Jössesi sõnul  Rootsis ootas ta koos kaks käeluud murdnud väikelapsega seitse tundi, enne kui arsti juurde pääses ning oli sunnitud valuvaigisti saamiseks parajat märulit tegema. 

India

Aira jagas kogemust Indiast, kus ta sattus kuumarabanduse tõttu Delhi kohalikku kiirabisse. «Rahvast oli järjekorras mitusada, oodati õues. Kliiniku vastuvõtus oli ruum täis, igal voodil kaks-kolm inimest, arste oli kümmekond. Kõik nägi välja nagu hullumeelne kaos, aga abi oli kiire ja väga asjakohane. Tehti kõik võimalikud testid ja süstid, mõne tunniga olin tagasi jalul. Tervisekindlustust ei küsinud keegi ja tasu ei pidanud maksma ühtegi ruupiat,» kirjutas ta.

Kommentaator nimega Eestis on OK  kirjutas Norrasse külla tulnud emast, kel läks vaja arstiabi. «Lõpliku diagnoosi ja abi saamiseks läks nädalavahetusel aega 6 tundi - esmalt kaks tundi perearstikeskuses, kust anti saatekiri haigla röntgenisse. «Seal ei olnud kedagi ja seetõttu tuli oodata tunnike. Pildi lugemiseks saadeti EMOsse, kus võeti taas kord anamnees, siis ootasime tunni, seejärel oli valve vahetus ja ootasime veel. Lõpuks tuli arst, kes ütles, et läheb pilti hindama. Võttis aega, enne kui ta tagasi jõudis ja olukorrale hinnangu andis. Eestis käis ema uuesti traumapunktis ja vaatamata Norra arstide pingutustele sai ta kipsi,» kirjutas ta.

Saksamaa

Anja  jagas kogemust Saksamaalt  Frankfurtist, kus kiirabi saabus viie minutiga ja arstiabi sai ta kohe haiglasse jõudes. «Nii kiirabi kui EMO olid teadlikud, et tegu pole eluohtliku seisundiga.

Ainus mure oli, et hädaabi telefonile helistades kulus neil tükk aega, et leida keegi, kes räägiks inglise keelt. Kui poleks hirmus valus olnud, oleks see situatsioon olnud üsna naljakas,» rääkis ta.

Koorilaulja kirjeldas juhtumit, mil Saksamaal sattus talle mingi okas silma ja tavapäraste abinõudega sealt välja ei tulnud. Selle asemel tuli tunniga põletik. «Vastuvõtjate abiga sain kiiresti erakorralisse abisse, vastuvõtust edasi kohemaid silmaarstile ning mõne minutiga oli probleem lahenenud. Anti kaasa veel retsept, millega apteegist sain kahepäevaseks raviks tasuta silmatilkasid.

Silmaprobleem ise lahenes nende abinõude tagajärjel oluliselt juba 2 tunni jooksul. Üllatav oli - et silmaarst helistas teise päeva õhtul veel üle ja küsis, kuidas mul olukord on,» ütles ta.

Inglismaa

Kommentaator nimega Londonis  kirjutas aastatetagusest juhtumist, mil ta kutsus abikaasale kiirabi välja, sest tal oli terav valu kôhus. «Oli kesköö, kiirabi tuli kohe ja viis traumapunkti ühe haigla juurde. Seal ootasime kuni varahommikuni (viis tundi), kui arst teda lôpuks läbi vaatama hakkas. Vahepeal anti mu abikaasale vaid morfiini, et valu veidi vaigistada. Ooteruum oli paksult rahvast täis. Üks noor naine toodi sisse veritseva peahaavaga ja pandi toolile istuma. Mône aja pärast kukkus sealt maha ja pandi tagasi, nii juhtus mitu korda. Abikaasal tuvastati pimesoolepõletik ja ta saadeti kohe operatsioonile. Ei taha mõeldagi, mis oleks siis saanud, kui oleks pidanud veel kauemgi ootama,» kirjeldas ta.

Itaalia

ITA  sõnul on  Itaaliaski EMO järjekorrad pikad. «Hiljuti olin sõbrannale toeks kaasas ja ootasime viis tundi, kuniks ta arsti nägi ning läks veel aega, enne kui vajalikud retseptid saime. Kokku olime EMOs pea 7 tundi,» ütles ta.