Jalgratturite vigastuste arv kasvab

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on vigastuste tõttu haiglasse pöördunud palju jalgrattureid, Ida-Tallina Keskhaiglas on vajanud 11 ratturit haiglaravi.
Sel aastal on vigastuste tõttu haiglasse pöördunud palju jalgrattureid, Ida-Tallina Keskhaiglas on vajanud 11 ratturit haiglaravi. Foto: Elmo Riig

Suvi on jalgratturitele mõneti ohtlik aeg ning sel aastal on vigastuste tõttu haiglasse pöördunud väga palju jalgrattureid.

Alates 1. maist on Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud 137 jalgrattaga kukkunud inimest, kellest 11 on vajanud haiglaravi. «Tõsisemad vigastused olid sõrme-, kodarluu- ja lodiluumurrud, samuti puusanapa-ja reieluumurd, reielihase vigastus, rangluumurd,  abaluumurd ning õlanuki – rangluu liiduse rebend,» lausus Ida-Tallinna Keskhaigla turundusassistent Gerda Suumann.

Pärnu Haigla turundusspetsialist Errit Kuldkepi sõnul on 1. aprillist – 22. juulini registreeritud 141 vigastatud jalgratturit.

Peamised kergemad vigastused on olnud nahamarrastused, hüppeliigeste ning randmete põrutused. Jalgrattureid on haiglasse pöördunud igas eas, vanuses 15 – 76 aastased.

Tallinna Lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorgi sõnul pole lapsed rattaõnnetustes haiglaravi vajanud. «Üle-eile tuli üks laps jalgratta kukkumise tagajärjel haiglasse, aga õnneks oli kõik korras ja patsient sai peagi koju,» sõnas ta.

Peamiselt kukuvad jalad katki või naha marraskile eelteismelised, kes oskavad juba päris hästi rattaga sõita. «Suve jooksul on lastel palju teisi vigastusi, näiteks erinevate putukate hammustusi ning paar nädalat tagasi oli kolm rästikuhammustust,» selgitas Suurorg.

Ida-Tallinna Keskhaigla turundusassistendi Gerda Suumann jagab soovitusi jalgrattaga ohutuks liiklemiseks. «Jalgrattur peab alati kandma kiivrit, sõitma jalgrattaliikluseks ettenähtud teedel ja sobiva kiirusega ning enne rattahooaja algust võiks kontrollida ratta tehnilist korrasolekut,» selgitas Suumann.

Ta rõhutas, et kindlasti peab olema Eesti tingimustes valvas ja tähelepanelik pigem ise, kui lootma kaasliiklejate mõistlikkusele ja tähelepanule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles