Enamik C-hepatiiti haigestunutest ei tea, et viirust kannavad

C-hepatiiti haigestumine selgub tihti doonoriks minnes vereanalüüsi kaudu. Foto: SCANPIX

Täna tähistatakse ülemaailmset hepatiidipäeva, mille eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust viirusliku hepatiidi ja selle poolt põhjustatud haiguste suhtes.

Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A-, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Eestis on enim levinud A-, B-, ja C-hepatiit ning kõik need võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu.

A-hepatiidi viiruse puhul on tegu n-ö mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Eelkõige puututakse sellega kokku reisides. A-hepatiidist ohustatud piirkondades tuleks hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu-  ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.

B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad B-hepatiidi levimise viisid on vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega, emalt lapsele sünnituse ajal või kohe pärast seda ning seksuaalse kontakti kaudu.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Paljud inimesed ei teagi selle ohust ja nakatumisriskidest. Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse ning Eestis on viirusega nakatunuid umbes 20 000 inimest, kellest suur osa ei tea, et nad viirust kannavad. 

«80 protsendil nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks tapjaks, kuna haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta. Just sümptomite puudumine teeb haiguse ohtlikuks, kuna inimesed ei tea ennast ravida,» ütles Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Levivaid hepatiidivorme diagnoositakse erimoodi. A-hepatiidi puhul tuleks endal hoolas olla ja jälgida vajalikke hügieeninõudeid. B-hepatiiti saab diagnoosida vereproovi analüüsi põhjal. Lisaks võib arst teha analüüse, et selgitada välja maksahaiguse esinemine. Samuti on võimalik ennast B-hepatiidi vastu vaktsineerida.

C-hepatiidist saavad inimesed sageli teada juhuslikult, näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonorile tehtav rutiinne vereanalüüs. C-hepatiit on kõige ohtlikum hepatiidiviirus, sest see kulgeb tihti ilma sümptomiteta, ent samal ajal maksa kahjustades.

«Kahjuks ei vabane enamik inimesi viirusest ägedas faasis ning haigus läheb üle kroonilisse faasi, mille raviks võib kuluda kuni 48 nädalat. Siinkohal on tähtis alustada ravi nii vara kui võimalik, sest see aitab vältida maksakahjustust ja suurendab tervenemise võimalusi,» lisas Põld.