Köögikäterätikud ja saunalinad on tihtipeale mustusele heaks kandepinnaks, seal elutsevad nii bakterid kui muud mikroorganismid.
Kui tihti peaks rätikuid pesema, et need ei kubiseks bakteritest?
1. august 2015, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas korra nädalas pesumasinaga nende pesemisest piisab, et saada neid puhtaks? California Ülikooli professor John Swartzberg selgitab, miks kuum vesi ei pruugi rätikuid steriliseerida ning kas parim lahendus võib olla rätiku äraviskamine.
Iga kuues ameeriklane haigestub toidust põhjustatud haigusesse, vahendab Wall Street Journal. Sel puhul süüdistatakse tihti söögikohti, ent Swartzbergi väitel saab enamik toiduga seotud haigusetekitajatest alguse siiski kodustest tingimustest.
Hiljutiste uuringutega on oletatud, et köögirätikud on mikroorganismide kandjad ning nende hulgas salmonella ja kampülobakter võivad eksisteerida sellistes tingimustes, et taldrikult rätikule ja sealt inimesele edasi kanduda. Siiski pole seda oletust kinnitatud.
Vannitoas on hallitusseentele heaks kasvulavaks niisked rätikud, ent kuivadel rätikutel on neil raske elutegevust säilitada. Sellegipoolest on seened jälle uuesti aktiivsed, kui rätik taas märjaks saab. Kui rätikut tugevalt vastu nägu või keha hõõruda, jääb ka naha mustus rätiku kiududesse.
Swartzbergi sõnul ei tasu muretseda niivõrd mustuse, vaid pigem bakterite ja seente pärast. Ta soovitab vältida vannitoas rätikute jagamist ka pereliikmete seas. Kui inimesel on korduv seenhaigus või infektsioon, on rätikute kordamööda kasutamine ohtlik, sest võib edastada bakteri teisele pereliikmele.
Bakterite leviku piiramiseks on pakutud varianti, et rätikuid võiks leotada lahjendatud valgendi sees ning pesta korra päevas. Swartzbergi arvates on see ebapraktiline, juhul kui rätik pole kokku puutunud toiduga, mis võis olla saastunud ja kanda haigusetekitajat või kui mõni pereliige on nõrga immuunsüsteemiga. Tema sõnul pole ohtu ka kõhuviirust põdenud inimese rätikul, mis on peale kasutamist korralikult pestud ja kuivatatud.
«Paar korda nädalas köögirätikute pesemisest peaks piisama, korra või paar nädalas võiks pesta saunalinasid, sellest peaks piisama,» ütles Swartzberg.
Masinapesu on rätikute puhul hädavajalik ning sellega peaks ka valdav osa mikroorganismidest hävinema. See aga vaid puhastab, mitte ei steriliseeri kangast. Kuivati oma kuumusega viib mikroorganismide taseme veel madalamale, ent samuti mitte päris nullini.
«Ainult meditsiiniline steriliseerija tapab igasuguse eluvormi, selliseid kasutame aga me ainult haiglates,» lisas Swartzberg.