TAI: Tubakasuitsu peenosakesed jäävad mööblile ja autosse kuudeks

Tubakasuits jääb kuudeks eluruumidesse. Foto: SCANPIX

Siseruumis või autos suitsetamise järel ladestuvad pindadele tubakasuitsu peenosakesed, mille mürgine mõju ruumis viibivatele inimestele, sealhulgas ka mittesuitsetajatele, kestab mitmeid kuid peale suitsetamist, räägib Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna vanemspetsialist Liina Üksik.

Kui tubakasuitsu gaasiline osa lendub varem või hiljem siseruumist välja, siis tubakasuitsu mürgised peenosakesed jäävad sinna mitmeks kuuks. Hiljem ruumis viibivad inimesed hingavad peenosakesi sisse, kahjustades nii enda tervist isegi siis, kui parasjagu läheduses ei suitsetata.

Tubakavaldkonna vanemspetsialisti Liina Üksiku sõnul on enim uuritud tubakasuitsust tuleneva nikotiini ladestumist erinevatele pindadele nagu suitsetaja riided, käed, kuid ka mööblile, tapeedile, vaipadele ning auto sisustusele. „Riietele ja kätele ladestuva nikotiini puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata lapsevanematel. Nii riiete kui hingeõhu kaudu kandub lapseni mitmeid mürgiseid aineid nagu nikotiin, vingugaas ja teised tubaka põlemise jääkproduktid,“ ütles Üksik.

„Väga levinud on eksiarvamus, et aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine kaitseb selle eest, et suits tuppa ei lenduks. Ei kaitse. Oma lähedasi ja pereliikmeid saab passiivse suitsu eest kaitsta siseruumides mitte suitsetades ning ka õues peab jälgima seda, et ei suitsetataks lahtise ukseava või akna lähedal – ka sealt kandub suits väga kergesti tuppa tagasi,“ lisas Üksik.

Tubakasuitsu peenosakeste kontsentratsioon on kõige suurem põranda lähedal, millega kaasneb suurem oht just väikelaste tervisele. „Võrreldes täiskasvanutega puutuvad lapsed läbi mängu kokku paljude erinevate pindadega, kust tolmu kaudu peenosakesed nendeni jõuavad. Samuti panevad väikelapsed suhu mittesöödavaid asju, millele võib olla ladestunud nikotiini ja teisi mürgiseid jääkaineid,“ kommenteeris Üksik.

Samamoodi nagu ruumis, ladestuvad mürgid ka autoistmetesse.  Autos suitsetamine on veelgi suurenenud riskiga, kuna auto siseruum on väike ning seetõttu on tubakasuitsu kontsentratsioon ning sellest ladestuvate ainete hulk suurem. Niisamuti, nagu toas suitsetamisel, ei taga tubakavaba autot ka akna avamine.

Peenosakeste sissehingamine mõjub enim hingamisteedele ja vereringesüsteemile. Eriti vastuvõtlikud on kopsud, sest kopsukude on väga tundlik. Kuna läbi kopsude toimub kogu keha varustamine hapnikuga, siis võivad saaste osakesed sattuda vereringesse, kahjustades seeläbi vereringesüsteemi. Verega jõuavad saasteained ka südameni ning võivad põhjustada südamelihase põletikku, rütmihäireid, südamelihase infarkti ja aju insulti.

“Oma lähedaste ja koduste kaitsmiseks ei tohiks suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Tõhusaim viis on aga tubakast täielikult loobuda,” lisas Üksik.

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini ning lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka erinevate tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee, kus terviseeksperdid annavad nõu, kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".