/nginx/o/2015/07/30/4333891t1h623a.jpg)
Eesti saab euroliidust 85,2 miljonit eurot uute tervisekeskuste rajamiseks või vanade renoveerimiseks, uue keskuse rajamise eeltingimuseks on, et seal töötab vähemalt kolm perearsti, ämmaemand, on olemas nii koduõenduse kui ka füsioteraapia võimalus.
Konkreetse tervisekeskuse rajamist toetatakse juhul, kui projektis osaleb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Jõhvis koos vähemalt kuus perearsti nimistut ja mujal Eestis vähemalt kolm perearsti nimistut, teatas sotsiaalministeerium. Toetuse saanud perearstikeskuses peab olema füsioteraapia võimalused, koduõenduse teenus ja ämmaemand.
Hiiumaal valitakse välja üks, alla saja tuhande elanikuga maakondades kaks ning üle saja tuhande elanikuga maakondades kolm projekti. Harjumaal (koos Tallinnaga) valitakse välja neli kõrgeima koondhindega projekti.
Toetuse piirsumma seatakse perearsti nimistute arvu järgi. Kolme perearsti nimistuga tervisekeskuse maksimaalne toetuse summa on 583 000 eurot. Absoluutselt maksimaalne toetuse summa on 2,79 miljonit eurot, mida saaks taotleda 24 või enama perearsti nimistuga tervisekeskus.
Raha saavad taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kes on teinud koostööd ja jaganud ruume perearstidega. Kokku on kavas rajada 55 piirkondlikku ja 47 kohalikku tõmbekeskust.
Raha taotlemine on võimalus, mitte kohustus. Kui perearst tegutseb väljaspool tõmbekeskust, siis ta võib seal mõistagi ka edaspidi edasi tegutseda.
Sotsiaalministeerium kuulutab välja taotluste vastuvõtu augusti lõpus, taotluste esitamiseks on aega 75 tööpäeva.
Tervisekeskuse uuendamiseks tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 85,2 miljonit eurot, veerand keskuse rajamiseks vajalikust summast peab olema omafinantseering. Omafinantseeringut arvestades on tegu 113,6 miljoni euro suuruse investeeringuga.