Minister: tervisekeskuse rajamiseks tuleb ilmselt laenu võtta

Eesti perearstisüsteemi ootavad ees suured muutused. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti perearstid saavad taotleda euroliidu raha tervisekeskuste loomiseks, kuid neljandik vajaminevast summast peavad nad ise leidma. Sotsiaalministri Rannar Vassiljevi arvates on pangad selleks valmis laenu andma.

«Ma ei tea, kust perearstid saavad raha omafinantseeringu jaoks, aga ma tean, et paljudel on mõtteid, kuidas koos seda taotlust esitada,» rääkis perearstide seltsi juht Diana Ingerainen eilsel pressikonverentsil. Ingeraineni sõnul on omafinantseeringu kokkusaamiseks mitu võimalust, näiteks võivad arstid koopereeruda kas kohaliku omavalitsuse või haiglaga, hakata töötama koos teise perearstiga või võtta laenu. «Kõige suurem võimalus on teha koostööd kohaliku omavalitsusega,» arvas perearstide juht.

Sotsiaalminister Rannar Vassiljevi sõnul ei pruugi ka väiksel omavalitsusel olla raha nõutava omafinantseeringu jaoks. «Eks krediidiasutus on see, kelle poole pöördutakse,» arvas ta. Vassiljevi sõnul peaksid pangad igati olema huvitatud tervisekeskuse jaoks nõutava omafinantseeringu andmisest, sest «rahavoog haigekassast on stabiilne». «Ma usun, et see on igale krediidiasutusele ahvatlev projekt laenu anda. Laenu taha asi ei jää,» oli minister veendunud. «Oluline on, et oleks piisavalt pealehakkamist,» lisas ta.

Kui kevadel olid perearstid pahased, et tervisekeskuse rajamiseks ette nähtud tingimuste täitmine käib neile ülejõu ja see on jõukohane vaid haiglatele, siis tänaseks on olukord muutunud. «Võrreldes kevadiste tingimustega on see määrus kõvasti perearstide nägu läinud, siis  ta oli rohkem haiglate nägu,» tõdes perearst Diana Ingerainen.

Kui praegu  peab Eesti kuues suuremas linnas tervisekeskuse rajamiseks olema kuus nimistut vähemalt 9000 patsiendiga, siis varem oli juttu kaheksast perearstist, kellel oleks vähemalt 12 000 patsienti.

Enamik Eesti perearste töötab üksikpraksistes ehk on ise ettevõtjad.

Eesti saab euroliidust  85,2 miljonit eurot uute tervisekeskuste rajamiseks või vanade renoveerimiseks, uue keskuse rajamise eeltingimuseks on, et seal töötab vähemalt kolm perearsti, ämmaemand, on olemas nii koduõenduse kui ka füsioteraapia võimalus.

Konkreetse tervisekeskuse rajamist toetatakse juhul, kui projektis osaleb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Jõhvis koos vähemalt kuus perearsti nimistut ja mujal Eestis vähemalt kolm perearsti nimistut. Toetuse saanud perearstikeskuses peab olema füsioteraapia võimalused, koduõenduse teenus ja ämmaemand.

Hiiumaal valitakse välja üks, alla saja tuhande elanikuga maakondades kaks ning üle saja tuhande elanikuga maakondades kolm projekti. Harjumaal (koos Tallinnaga) valitakse välja neli kõrgeima koondhindega projekti.

Toetuse piirsumma seatakse perearsti nimistute arvu järgi. Kolme perearsti nimistuga tervisekeskuse maksimaalne toetuse summa on 583 000 eurot. Absoluutselt maksimaalne toetuse summa on 2,79 miljonit eurot, mida saaks taotleda 24 või enama perearsti nimistuga tervisekeskus.