/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2015/07/09/4262515t1ha18f.jpg)
/nginx/o/2015/07/31/4336603t1h4b07.jpg)
Eesti perearstisüsteemi ootavad lähiajal ees suured muudatused. Kui praegu töötab enamus perearste üksinda, siis lähiaastatel peaksid nad koonduma tervisekeskustesse.
Vaata, kui kaugel tuleb hakata perearsti juures käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavas on rajada 55 piirkondlikku ja 47 kohalikku tõmbekeskust. Tervisekeskusega liitumine ei ole kohustuslik, perearst võib soovi korral jätkata ka iseseisvalt. Eestis töötab 74% protsenti perearstidest üksikpraksistes.
Tervisekeskuste rajamiseks sai Eesti Euroopa regionaalse arengu fondist 85,2 miljonit eurot, millele lisandub keskuse rajajate omafinantseering 25% ulatuses ehk kokku peaks lähema kaheksa aasta jooksul Eesti meditsiinisüsteemi investeeritama 113,6 miljonit.
Interaktiivselt kaardilt näeb, milline peaks ideaalis välja nägema Eesti perearstide võrgustik kaheksa aasta pärast.
Rohelised: Tervisekeskuses töötab vähemalt kuus perearsti ja kuus pereõde, lisaks peab olema ämmaemand, koduõendusteenus ja füsioteraapia
Punased: Igapäevaselt võtab vastu pereõde, arsti vastuvõtt kord nädalas.
Sinised: Tervisekeskuses töötab vähemalt kolm arsti, kolm pereõde, ämmaemand, peab olema füsioteraapia ja koduõendusteenus.